Enne käimasolevat hooaega sattus Mari Lee televiisorit vaadates küll aeg-ajalt „Rakett69“-t vaatama, ent peab end siiski pigem juhuslikuks jälgijaks. Sellegipoolest otsustas ta sõpradega kaasa minna, kui need teadusvõistluse katsetele minema asusid. „Tundsin, et see oleks tore asi, mida proovida ja mul ei oleks sellest midagi kaotada,“ meenutab ta. Kuigi enne esimest katsepäeva kippus hinge närima kahtlus, kas ikka tasub kohale minna, otsustas Mari Lee siiski proovida. Intervjuuvoorus üllatas ta kohtunikke Eino Baskini legendaarse kuueminutise sketšiga „Kunstisaalis.“

Tundub, et leidlikud lahendused on Mari Leel veres. Ta meenutab üht korda robootikavõistlusel Robotex, mis toimus toona Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones. Üritusel jagati heeliumiga täidetud õhupalle, mis järjest kättesaamatusse kõrgusesse liuglesid. „Otsisime tiimikaaslastega ühe väga pika nööriga õhupalli ja võtsime selle abil järjest teisi palle alla. Järgmisel aastal nägime, kuidas mõned lapsed olid sama meetodi üle võtnud ja tundsime, et oleme kedagi oma tegevustega inspireerinud,“ räägib ta. Ning põhikoolis sai Mari Lee kunagi kehalise kasvatuse tunnis viie selle eest, et laulis „Õhtud Moskva lähistel“!

Saates osalemine andis Mari Leele kinnitust, et sageli on esimene osa kõige keerulisem - nii kooli sisse astumisel kui ka „Rakett69“ võistluskeerisesse pääsemisel. „Pärast katseid muutus kõik palju lihtsamaks,“ leiab ta. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks peab tüdruk hooaja esimest duelli: „Sain aru, et see on hetk, kus umbes 30 inimest seisavad suures saalis täielikus vaikuses ja jälgivad pingsalt, kuidas kaks noort üritavad paberist rakette voltida. Mind üllatas, et selline situatsioon saab olla nii pingeline!“

Mari Lee saate teadusteatrivoorus.

Kandideerida tasub Mari Lee sõnul kindlasti, isegi kui oled sisimas veendunud, et sa ei pääse saatesse niikuinii. Kes teab, mis juhtuda võib! „Kui kandideerimine ei vii saatesse saamiseni, siis vähemalt oled pärast seda ühe kogemuse võrra rikkam,“ kinnitab tüdruk. Ta soovitab proovijatel end katsetel võimalikult vabalt tunda. „Kui sa oled julge, teeb see muidugi asjad lihtsamaks, aga eelkõige ole sina ise“ räägib ta. „Enne katseid võta ka korraks akutrell kätte ja vaata, kas oskad seda kasutada!“ Mari Lee annab head praktilist nõu ka neile, kes on juba avasaatesse jõudnud: võta kaasa hea tuju. Ja näiteks mõni mäng millega tegeleda sel ajal, kui kaasvõistlejad teaduslabürindis jooksevad.

Nõo Reaalgümnaasiumis, kus Mari Lee praegu õpib, toetatakse õpilaste raketi-huvi igati. „Näiteks enne saate katseid viidi läbi proovitunde, kus me saime võistluseks ette valmistuda. Peale selle on mitmed õpetajad rääkinud, et laupäeval oli tore saade, tekitades sellega ka õpilastes huvi“ tutvustab ta. Mari Lee toob enda suure toetajana välja ka kooli õppealajuhataja ja oma klassijuhataja Svetlana Keiski.

Tulevikuplaanid ei ole veel täielikult paigas, aga hetkel näeb Mari Lee end pärast keskkooli lõppu Eestisse jäämas ning jätkamas oma haridusteed Tartu Ülikooli IT alal või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurivaldkonnas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena