Ida-Virumaa õpilased janunevad uute projektide järele

Ajal, mil pinged idanaabritega on kõrged, tõuseb ühiskonnas aina enam faktipõhise hariduse ja pädeva analüüsivõime tähtsus. Aga mis tagab õpilaste reaalse soovi ka ise enda haridusse panustada?

Ida-Virumaa ligi 130 000 inimesest vaid viiendik peab oma emakeeleks eesti keelt. Selline jaotus seab üldhariduskoolid suurema ülesande ette, kui mujal Eestis. Samas on kõigi eesmärk olnud algusest peale sama - võimaldada võrdsel tasemel haridust, olenemata õppekeelest, ning integreerida teistes keeltes õppijad ülejäänud riigi haridussüsteemi.

Ida-Virumaa haridussüsteemis on ajaga muutunud nii mõndagi. Näiteks on erinevate haridusega seotud projektide arv järk-järgult kasvanud, mis on omakorda tõstnud huvi mujal riigis toimuva vastu. Õpetajate sõnul on kõige suuremat muutust näha just õpilastes. Noored on mõistnud, et kui on soov midagi ära teha, peab selle korraldamise ise ette võtma. Olgu selleks siis klassiõhtu, oma ala professionaali või peaministri külastus - kui mujal tulevad külalised ise, siis Ida-Virumaal peavad õpetajad ja õpilased tihti ise käed mullaseks tegema.

Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli õpetaja Natalja Volkova sõnul on haridusprojektide olemasolu ülimalt teretulnud. Volkova arvates on heaks näiteks Rakett69 õpihuvilaagrid, mille vastu on lastel suur huvi: „Noori paelub õpihuvilaagri puhul enim selle sotsiaalne külg. Isegi kui õpilasel ei ole algselt teaduse vastu suurt huvi, siis laagris eesti- ja vene keelt kõnelevate õpilastega sotsialiseerudes, ärkab lapses uus motivatsioon õppimise vastu“.

Kiviõli Vene Kooli tehnoloogiaõpetaja Aleksander Ragni hinnangul on Rakett69 õpihuvilaager hea näide projektist, mis kogukonda liidab: „Vene õpilased polnud Rakett69 saatestki midagi varem kuulnud. Nad ei vaadanud ETV-d. Nüüd vaadatakse saateid ja huvi on tugevalt kasvanud“. Laagrid on Ragni sõnul tugevalt tõstnud noorte huvi maailmas toimuva vastu ja kasvatanud nende soovi teadusega tegeleda. „Kui laps ehitab midagi oma kätega ja seda tunnis õpitud füüsikaseaduste järgi, siis kasvab ka tema soov edasi õppida“. Ragni hinnangul on ka sidususe tõstmine paljuski kinni noore või pere huvist muu maailma vastu.

Õpetajate endi sõnul ei saa me Ida-Virumaa puhul enam rääkida Eesti haridussüsteemi nii-öelda mustast lambast, kuna eraldatust muust riigist ei ole tunda. „Selline eelarvamus tuleneb ilmselt hoopis ülejäänud Eestist,“ ütles Jõhvi Gümnaasiumi füüsika õpetaja Riina Vaht. „Ida-Virumaalane tahab Eestisse integreeruda, kuid eestlased on kohati väga kinnised inimesed, kelle jaoks omaks võtmine nõuab kauem aega,“ lisas Vaht.