Reesi kinnitusel on Rakett69 on kõige suurema produktsiooniga teleprojekt, milles ta on osalenud. „Kuna teletöö on mulle alati huvi pakkunud, siis küsisin võttepäeva jooksul saate meeskonnaliikmetelt palju küsimusi, mulle vastati rõõmuga ja meeskond oli väga sõbralik,“ sõnab ta. „Kaamerate ees olemine ei ole mulle võõras, kuid väike närv tuli ikka sisse - millal öelda oma lauseid, millisesse kaamerasse vaatama peab jne, kuid usun, et sain hästi hakkama. Üldiselt olen selle kogemuse eest väga tänulik.“

Õpetaja leiab, et teadusvõistlus on oluline mitmel moel ja mitmesugusele sihtrühmale. „Mulle meeldis kunagi kellegi vastus, et pensioniealised vaatavad Rakett69 saadet ja näevad, et noorus ei ole hukas. Olen sama meelt, kuna töötan igapäevaselt 16-19-aastastega, siis saan ka öelda: noored ongi asjalikud ja hakkajad.“ Reesi sõnul on näha, et saates osalevad noored on väga motiveeritud ning sihikindlad, ning tema arvates aitab saade noortel oma unistusi täita või vähemalt sinna poole pürgida.

REESI KUSLAPI SOOVITUSED

Mida lugeda?

1. Delia Owens „Kus laulavad langustid“

Alustan ilukirjandusliku ja väga populaarse teosega. Olen raamatute suhtes üsna kriitiline – mind häirib, kui raamat ei ole ladusalt kirjutatud või on liiga lihtsakoeline ning etteaimatav. „Kus laulavad langustid“ oli üle pika aja väga meeldiv ja nauditav lugemiskogemus.

2. Sayaka Murata „Inimene helendavast klaaskastist“

Jaapani autori raamat „Inimene helendavast klaaskastist“ oli minu jaoks suur positiivne üllatus. Raamatu kinkis mulle sünnipäevaks hea sõber, kes on Jaapani kultuuri kirglik austaja. Lisaks sellele, et raamat on hariv ning annab ettekujutuse Jaapani eluolust, on põnev jälgida ka peategelase mõttemaailma. Peategelase mõistmine oli suur väljakutse, kuid see oligi minu meelest selle raamatu kõige suurem tugevus.

3. Marju Lauristin „Punane ja sinine“

„Punane ja sinine“ on Marju Lauristini elulooline raamat, kuid mitte ainult. Lisaks enda kujunemise loole, annab Lauristin ülevaate ka 20. sajandi poliitilistest sündmustest. Mind paelub tema analüüsivõime ning alati rahulik ja kaalutletud vaade minevikule, olevikule ja tulevikule.

4. Daniel Vaarik „Vapilõvi“

„Vapilõvi“ on raamat, mis on mul hetkel pooleli. Daniel Vaarik on väga kaasahaaravalt kirjeldanud Kersti Kaljulaidi kui isiksust ning andnud hea ülevaate tema ametiajast presidendina. Raamatus avanevad mitmed küljed, mis minu kui poliitikahuvilise jaoks on seni teadmata olnud. Teoses käsitletaksegi Kaljulaidi pigem inimlikumast aspektist.

5. Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“

Kuna luule on mind läbi elu saatnud ning kirjutan ka ise luuletusi ja räpitekste, valisin ka siia nimistusse ühe luulekogu. Lauri Räpi puhul on tegemist populaarse tänapäeva luuletajaga, kes kirjutab – nagu luulekogu kaaski ütleb: lihtsate asjade tähtsustest ja tähtsate asjade lihtsustest. Tasub lugeda ja mõtiskleda.

Mida vaadata?

Valisin siia filmid, mida olen oma õpilastega ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides vaadanud. Need kõik filmid on minu jaoks tähenduslikud ning arvan, et iga noor võiks neid vaadata.

1. „Roheline raamat“

„Roheline raamat“ ehk „Green Book“ on äärmiselt soe ja empaatiat arendav film. Film sobitub 20. sajandi popkultuuri konteksti ning vaatame seda tavaliselt ajalootunnis 12. klassidega. Kui minult küsida, mis on mu lemmikfilm, siis julgeksin öelda, et seesama ongi.

2. „Malev“

„Malev“ on minu jaoks kõige legendaarsem Eesti film. Film on tehtud küll väheste ressurssidega, kuid on see-eest väga tugeva süžeega. Olen filmi oma üheksa õpetaja-aasta jooksul nüüdseks vist 20 korda vaadanud ning iga kord leian mõne uue avastamata detaili ning geniaalse lahenduse. Kuigi tegemist on ajaloolise absurdikomöödiaga, on see väga hea õppematerjal arendamaks kriitilist mõtlemist. Olen alati tahtnud kiita ja tänada filmitegijaid ning nüüd on mul see võimalus, aitäh Kaaren Kaer, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa, Erik Moora suurepärase teose eest.

3. „1944“

„1944“ samuti hästi õnnestunud Eesti ajalooline film. Vaatan õpilastega seda filmi pärast teise maailmasõja õppimist. Film lisab sõjatemaatikale inimliku väärtuse ning annab suurepäraselt edasi dilemma, mis seisis eestlaste ees teises maailmasõjas: võidelda kas NSV Liidu või Saksa armee koosseisus – kuidas valida, kui tegelikult valikut ei olegi.

4. „Rodeo“

Ka see film räägib Eesti ajaloost, täpsemalt Mart Laari esimesest valitsusest. Arvan, et see film võiks olla tänapäeva 18-19aastastele noortele kohustuslik vaatamine. Usun, et pärast „Rodeo“ vaatamist väärtustavad noored rohkem seda, mida meie kui noor vabariik 30 aastaga saavutanud oleme ning mõistavad, et demokraatia, vabadus ja heaolu ei ole iseenesest mõistetavad.

5. „Viru. Vabaduse saatkond“

Viimaseks valisin Margit Kilumetsa 2013. aastal valminud dokumentaalfilmi, mis räägib Viru hotelli ehitamisest ja hotelli fenomenist tolleaegses totalitaarses ühiskonnas. Mulle jättis film sügava jälje ja avardas jällegi maailmapilti – ma polnud varem Viru hotellist osanud mõelda kui väikesest tükikesest lääne ühiskonnast keset sügavat Nõukogude aega.

Mida kuulata?

Kuulamisrubriiki valisin kaks raadiosaadet ja ühe podcasti.

1. „Olukorrast riigis“

Raadio 2-e legendaarset poliitikasaadet „Olukorrast riigis“ olen kuulnud vist juba alates keskkoolist. Saatejuhid küll vahetuvad päris tihti, aga põletavad poliitilised teemad jäävad! Pühapäeviti oma kassiga maale sõites kuulan alati seda saadet, vahel muigan, vahel noogutan ja vahel vaidlen kaasa.

2. „Kinovärgiga mandariin“

„Kinovärgiga mandariin“ on samuti Raadio 2-e jutusaade. Saates tutvustatakse ja arvustatakse uusi filme. Kuigi ma ise väga suur filmihuviline ei ole ja kinno jõuan üsna harva, siis mulle meeldib see saade saatejuhtide keelekasutuse pärast. Väga nauditav on kuulata noori Eesti inimesi rääkimas kaunis eesti keeles.

3. Investeerimisraadio

Investeerimine on mind viimasel ajal üha enam huvitama hakanud. Kristi Saare „Kuidas alustada investeerimisega“ veel raamatute top viite ei mahtunud, kuid tema ja Tauri Alase investeerimisraadio podcastid on väga huvitavad ja harivad. Arvan, et rahatarkus on teema, millele peaksime koolihariduses palju suuremat rõhku panema.

Loe ka möödunud aasta oktoobris ilmunud lugu Eesti Ekspressist, kus Reesi räägib oma õpetajatööst ning sellest, kuidas ta räppima hakkas.

Rakett69

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena