SUUR LUGU | Reportaaž uurimiskeskusest: fosforiidi kaevandamise perspektiiv Eestis – milline on viimane areng

Kaugel pealinna kisast-kärast Lääne-Virumaal Kadrina vallas Arbavere külas viib käänuline kitsas tee metsatukkade vahele peitunud vaiksesse hoonekompleksi. Just siin valmib valitsusele ettepanek, kas ja kuidas oleks Eestis mõistlik fosforiiti kasutama hakata.

Siirdume ühel kenal talvehommikul esmalt suurte angaaride vahel asuvasse moodsa väljanägemisega hoonesse - kunagise nõukogudeaegse puidust sara kõrvale on rajatud korralik rajatis, kus olemas nii labor, kabinetid kui ka koosolekusaal. Käiakse selles majas sussides.

Saame seal kokku kolme inimesega, kellel on fosforiidi kaevandamist ja väärindamist puudutavate otsuste langetamisel määrav roll – nemad valmistavad ette valitusele selles osas ettepanekud. Nendeks on riigi geoloogiateenistuse tehnoloogiaekspert, keemik Birgit Mets, sama asutuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ning jaanuaris uuringuprojekti juhtima asunud keemiatööstur-tehnoloog Jaanus Purga.

Esitan neile väga lihtsaid küsimusi - neid, mis lihtsat inimest eelkõige huvitavad. Kui palju ja kus on Eestis maapõues kaevandamiskõlblikku fosforiiti? Mida sellest teha saab? Mis seal peale fosforiühendite veel peidus on, kui palju selle eest raha saab ja kas põhjavesi kaob poolel Eestimaal jäägitult, nagu vihasemates survefoorumites juba ähvardatakse?

Ja need kolm inimest teavad unepealt vastuseid pea kõigele, mida ma uurin. Ja kui ka ei tea, siis põhjus selles, et uurimistööd on lihtsalt veel pooleli.

Kus on üldse lootust kaevandama hakata

Üks asi saab kohe alguses väga selgeks: kogu uurimistöö on praegu keskendunud ühele 10-ruutkilomeetrisele (täpsemalt 9,66 km2) perspektiivsele alale Kunda ja Rakvere vahelisel alal. See ala on suures osas juba praegu karjäär, täpsemalt on tegemist Aru-Lõuna lubjakivikarjääriga.

Selline valik tähendab kolme vägagi sobilikku asjaolu.

Esiteks on seal juba lubjakivikihid pealt ära kaevandatud ja fosforiidikihini on jäänud vaid umbes 21 meetrit, mujal Virumaal paikneb fosforiidikiht sügavamal. Teiseks pole sellele alale lubjakivi karjääri tõttu viimase 40 aasta jooksul rajatud ühtegi elumaja ega suvilat ning seega lihtsalt pole keda häirida. Ning kolmandaks on tegemist riigimaaga ja nii jäävad ära kõikvõimalikud omandivaidlused.