„Need on potentsiaalselt väga suure varu või lisaväärtusega, aga mille kasutuselevõtt on ka suure riskiga. Seetõttu on otstarbekas riigil endal teha esmased uurimistööd, et selgitada enne detailsemat arendustööd esialgsel tasemel ressursi maht ja potentsiaal. Nimetatud skeem mahendab esilekerkivaid sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnakaitselisi teemasid ning võimaldab hinnata kõiki poolt- ja vastuargumente objektiivselt," leiab eelnõu loonud keskkonnaministeerium.

Sellise eesõiguse sätestamine toob finantskulutused, mida riik üldgeoloogilisteks uurimistöödeks ja võimalikeks geoloogilisteks uuringuteks teeb

Tulevikus võib riik väetise- ja metallitoorme kaevandamiseks anda lubasid konkursi korras konkreetsele mäeeraldistele. Kontsessioonimenetlus võimaldaks riigil valida partneriks arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud ka pikaajaliste sotsiaalmajanduslike, keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega.

Eesti maapõuest peituv fosforiit sisaldab heas proportsioonis rohepöördeks vajalike püsimagnetite koostises olevaid haruldasi muldmetalle ning meil on olemas maailmas harvaesinev oskusteave nende eraldamiseks – seetõttu tuleks see teema tõsiselt kaalumisele võtta, on öelnud Tallinna tehnikaülikooli maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.

Mis puutub Eesti maapõues paiknevaid fosforiidimaagi varusid, siis on need mahult teadaolevalt Euroopa suurimad - kokku peitub maagis ligi 800 miljonit tonni difosforpentaoksiidi ehk keemilise valemiga P2O5.

Võrdluseks: mujal Euroopas on hetkel vaid üks töötav fosforiidikaevandus ja see asub Soomes Siilinjärvis, kus fosfaatkivimite ressursside mahuks hinnatakse vaid 2,4 miljonit tonni ja P2O5 sisaldus on selles vaid 4 protsenti.

Lisaks haruldastele muldmetallidele vajab kogu maailm täna järjest enam muidugi ka fosforit ennast - eelkõige väetiste tootmisel. Vähemalt määral ka loomadele söödalisandiks ning keemia- ja toiduainetööstuses.

Omavalitsuste kaasarääkimisvõimalusi kärbitakse

Eeltoodud maapõueseaduse muutmise eelnõu sisaldab ka ridamisi teisi muudatusi.

Näiteks tunnistatakse seaduses kehtetuks lause, mis annab praegu kohalikule omavalitsusele võimaluse anda nende territooriumil tehtavate geoloogiliste uuringute lubade eelmenetlemise käigus mitmel korral seisukohti. Edaspidi saavad omavalitsused seda teha vaid ühe korra kahe kuu jooksul hetkest, kui keskkonnaamet on neilt seda loaandmise menetluse käigus küsinud.

„Geoloogiline uuring riivab kohaliku omavalitsuse üksuse huve vähe, kuna tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, keskkonnamõjud väikesed, ka ei anna uuring õiguspärast ootust kaevandamiseks," põhjendab keskkonnaministeerium omavalitsuse suu märkimisväärset sulgemist.

Ehk siis, seadusest kustutatakse ära neist kahest lausest teine: "Loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid