INTERVJUU | Teaduste akadeemia uus president Mart Saarma: kui Eesti teadlased tehisaju maha magavad, magavad nad maha väga suure asja

Teaduspõhise tööstuse käimalükkamine ja suure rõhu panemine tehisaju arendusse on kaks teemat paljude seas, millele sel nädalal ametisse astunud teaduste akadeemia president Mart Saarma tahab oma viieaastase ametiaja jooksul kõige enam pühenduda.

Oma elu Helsingi ja Tallinna vahel jagaval Mart Saarmale on antud Tallinnas elamiseks ühetoaline ametikorter Ungern von Sternbergi linnalossi endises hobusetallis, ta nimetas seda Fortele antud intervjuus suurepäraseks ja väga sümpaatselt restaureerituks.

Helsingis on endiselt tema otseses alluvuses 12 inimest, tal on seal neli doktoranti ja viis järeldoktorit. Neid ta omapäi ei jäta, nii teaduses ei tehta.

„Ma loodan, et ka tulevikus ei ole teaduste akadeemia president endine teadlane, vaid ise aktiivne teadlane. Minu enda teaduslik autoriteet on selle ameti pidamisel äärmiselt tähtis,“ sõnab Saarma.

Talle meeldib rõhutada, et ta ei ole molekulaarbioloog, vaid neurobioloog. Ta ennustab, et päeval, kui tekib üks teatud omadustega arvuti, hakkavad inimaju ja tehisintellekt omavahel võistlema. Seni veel mitte.

Ning just tehisintellekti arendamist nimetab akadeemia uus juht kirstalliks meie käes – see on Eesti teaduse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arengu seisukohalt otsustava tähtsusega ning seda ei tohi mitte mingil juhul maha magada. Selleks et tehisintellekti arendamise töö oleks võimalikult edukas, tuleb teha tihedat koostööd neurobioloogidega,

Mõni tööpäev on nüüdseks juba selja taga – millised esimesed sammud olete teha jõudnud?

Minu tegelik töö algas palju varem, sest osa kohustusi tuleb selle ameti kaudu. Näiteks olen ma automaatselt riigi teaduspreemia komitee esimees ja hakkasime juba enne nende väljaandmise nimel tegutsema.

Minu esimene tööpäev oli aga äärmiselt huvitav, pärast kantselei töötajatega praktiliste asjade läbiarutamist kohtusin kliimaministriga.

Kas arutada oli vaja mõnda päevakajalist põletavat teemat, et just selline kohtumine esimesena toimus?

Nende vastutada on keskkond, globaalmuutused, maavarad, energeetika – kõik need asjad, mis on Eestile äärmiselt tähtsad. Mul oli väga hea meel ministri ja tema teadusnõuniku Aveliina Helmiga kohtuda, et koostööd parandada ja tihendada, minu arvamuse kohaselt on sellel ministeeriumil ülitähtis funktsioon.

Teaduste akadeemia esindada on teatud määral kogu Eesti teaduskond – me oleme see katus, mille all kõik Eesti teadlased on. Me ei esinda ühegi organisatsiooni huve, me esindame Eesti rahva huve. Sellest lähtudes on meil teaduslikku ekspertsust enamikul kliimaministeeriumi aladel. Mõistlik on täidesaatev võim ja teaduslik ekspertsus optimaalsel viisil kokku viia. See oli see, mida me arutasime. Paneme koostööpõhimõtted kirja ja hakkame tööle.

Samal päeval pidasin kohe ka kõne Eesti investoritele ja ettevõtjatele. Kuna mul endal on kogemusi firmade loomisel ja arendamisel ning teadustöö arenduste rakendamisel, siis jagasin seda. Kuna olen 34 aastat Soomes küllalt juhtival teaduspositsioonil olnud, võin Skandinaavia kogemust nüüd Eestiga võrrelda ja asjadele uue pilgu anda.

Kas akadeemia peab laulma riigihümni või hällilaulu?

Olete te enda jaoks juba jõudnud akadeemia rolli ühiskonnas selgeks mõelda? Keda ta peaks kõnetama, mis küsimustes kõnetama, kui aktiivselt kaasa lööma ja kas ka vajaduse korral jala vastu maad lööma?

Omal ajal, kui teaduste akadeemia oli sisuliselt teadusministeerium, tema alluvuses oli üle tosina uurimisinstituudi ja eelarve oli päris võimas, mainis tookordne president Karl Rebane korduvalt, et teaduste akadeemia peamine roll on partei ja valitsuse lolluste ärahoidmine.