Lastesõbralik tulistamiselementidega jookse-hüppa-mäng sai vägagi populaarseks ning aastate jooksul on erinevatel platvormidel ilmunud lausa 15 osa, kirjutab ajaveeb M Kuubis.
Õige pea, juba 11. juunil on meil võimalus näha mida Sony stuudio Insomniac PlayStation 5-st välja pigistada suudab. Mul oli meeldiv võimalus teosega pisut varem tutvust teha ning olen rõõmuga valmis enda kogemust jagama. Kallid lugejad – teie ees on “Ratchet & Clank: Rift Apart”.
Kui keegi teist mängude või emakeelde pandud filmiga “Raks ja Kolks: Galaktika kaitsjad” tuttav ei ole, siis tutvustan teid sarja peategelastega – nendeks on pisut rebast meenutav mehaanik Ratchet ning väike praak-sõjarobot Clank.
Pärast varasemates mängudes nähtud arvukaid seiklusi on neil olnud aega puhata ning Ratchet tunneb end pisut ebamugavalt, kui kangelaste auks järsku paraad korraldatakse.
Selgub, et sõber ja võitluskaaslane Clank on valmis saanud tööriista, millega on võimalik erinevate dimensioonide vahel reisida. Ratchet on lombax ning koduplaneedil tema liigikaaslasi paraku ei leidu. Kuigi ta on sugulastest puudust tundnud, siis veidral kombel ei tundu võimalus neid otsima minna teda esmapilgul liigselt rõõmustavat.
Enne reisiplaanide tegemist saabub ei-tea-kust sõprade vana vastane Dr. Nefarious, kes näeb Dimensionaatori potentsiaali hoopis maailma- või nojah... suisa maailmadevallutamisrelvana.
Pärast väikest meeleolukat madinat satuvad kõik eelpoolmainitud tegelased teise dimensiooni, kus Ratchet oma suureks üllatuseks silmab naissoost lombaxit nimega Rivet (Neet).
Kurja imperaatori ikke all ägava planeedi vastupanuliikumise kangelanna haarab lahingus viga saanud Clanki kaasa ning kaob teadmatusse. Ratchet asub sõbra otsingule ning... Seiklustest juba puudust ei tule, selles võib kindel olla.
Rõõmuga võib öelda, et veteranstuudio Insomniac Games ei näita väsimuse märke. Viimastel aastatel näiteks Spider-Mani mängudega au ja kiitust kogunud kollektiiv on tuntud tasemel ning teos näeb täiesti fantastiline välja.
Kuigi “Ratchet & Clank: Rift Apart” sisaldab ka pisut platvormimist, on ennekõike tegu siiski seiklus- ja tulistamismänguga. Lapsevanemad selle viimase pärast küll liialt muretsema ei pea. Vastasteks on enamasti robotid või üsna ebainimliku välimusega tulnukad ning hemoglobiini ekraanile ei pritsita – vastastest jääb maha vaid peotäite kaupa polte ja mutreid, mida võib kasutada uute relvade soetamiseks.
Oh jah, relvad. Seeria on nende poolest kuulus. Valik on mitmekülge – raketid, tillukesed lahingudroonid, granaadid, elektrirelvad. Pettuma ei pea – lisaks pisut kohendatud vanadele tuttavatele leiab arsenalist ka uusi lemmikuid.
Kõiki sõjariistu on võimalik veel paremaks tuunida. Selleks tuleb maailmast leida Raritaniumi-kristalle (Haruldaanium, kui soovite) või täita erinevaid ülesandeid.
Igal relval on suisa arengupuu, kus iga leheke parandab mingit omadust ning mõnede “oksade” ümbritsemine annab kvalitatiivselt uusi võimalusi. Nii relvad kui ka uuendustepuu harud lukustuvad lahti mängu käigus kogemuspunkte korjates, et mängijat tasapisi uute võimalustega harjutada.
Laskemoonaga priisata ei saa. Seda leiab kastidest ning pisut ka alistatud vastastelt, kuid iga relv vajab spetsiifilist moona, mille kättesaadavus on üsna juhuslik.
See on tegelikult hea, sest pakub mängijale motivatsiooni erinevaid relvi proovida, mitte ühe-kahe lemmiku juurde pidama jääda. Ning tõesti – kõikidel tuletorudel on oma kiiks, mis teeb nad eriti efektiivseks mõne konkreetse vaenlase vastu või annab võimaluse erinevate relvade eripärasid kombineerida.
Näiteks võid kiiremad vastased jääkuubikusse aheldada ja neile siis ka aeglasemate relvadega säru teha. Võimalusi on pea lõputult.
Nagu öeldud, mäng sisaldab platvormimissektsioone, aga need pole just ülemäära pikad ega keerulised. Samas on maailmas ringi liikumine tehtud vägagi mõnusaks. Erinevad liikumisvahendid on nii hästi disainitud, et mängus leiduvate kiirreisimispunktide vähesus ei morjenda.
Ka liikumise sujuvus on tänu PlayStation 5 graafikamusklitele väga muljetavaldav. Näitena võib tuua dimensioonikinda, mille kasutamine meenutab pisut klassikalist haardekonksu, aga tegelase liigutamise asemel liigub hoopis terve maailm.
Suurema osa sõidukitest ja “sõidukitest” jätan mängija avastada, kuid üsna alguses saab Ratchet endale hõljuksaapad, millega ringi lendlemine on täielik lust. Nii mõnigi kord leidsin end loo jätkamise asemel lihtsalt planeedil ringi tuiskamas ja trampliinidelt tohutuid hüppeid tegemas, sest see on sõnulseletamatult äge ja lõbus – mitte et lool endal midagi viga oleks.
Oh ei, narratiiv on südamlik ja humoorikas, samas mitte liiga keeruline, sobides suurepäraselt nii noorematele mängijatele kui ka nende vanematele, kes pärast rasket tööpäeva liiga pingelistesse keerdkäikudesse sukelduda ei taha.
Tegelased on hästi kirjutatud ning enamasti on ka häälnäitlemine tasemel. Lisaks vanadele lemmikutele kohtume nii mõnegi uue kangelasega, kuigi ka mõned neist on pisut tuttavlikud – erinevad dimensioonid on nii mõneski mõttes sarnasemad kui me arvatagi oskaks.
Tahaksin veel ära mainida suurepärase DualSense 5 puldi toe, mis annab palju juurde nii relvatunnetusele kui ka maailma avastamisele.
Ka minimängud, mis mõnikord pisut tüütud võivad olla, on seekord vägagi õnnestunud. Ämblikulaadse häkkimisrobot Glitchi tulistamissektsioonid on lõbusad ja parajalt lühikesed ning Clanki füüsikapõhised pusled pakuvad just parasjagu peamurdmist.
Nonii, kallis lugeja. Olles mõned väärtuslikud minutid enda elust kõige eelneva lugemise peale kulutanud, vaatad Sa mulle nüüd küsiva pilguga otsa. Kas “Ratchet & Clank: Rift Apart” on ostu väärt?
Pisikese tõrvatilgana peab tunnistama, et suuresti pandeemiast tingituna on PlayStation 5 saadavus endiselt kehvemapoolne ning päris igasse kodusse, kus mängumasinat oodatakse, pole ta veel jõudnud.
Stuudio väitis, et PlayStation 4 peal poleks nad sarnast kogemust pakkuda suutnud ning ilmselt on neil õigus – dimensioonide vahel hüppamine on üsna muljetavaldav. Sama muljetavaldav kui kogu tervik.
Ma pole vist elus andnud ühtegi kindlamat ostusoovitust. Jah, kui teil on PlayStation 5 olemas, siis pole vähimatki küsimust, tegemist on fantastilise mänguga mis sobib kõigile lapselapsest vanavanemani ning ma nautisin iga minutit mis ma selle seltsis veetsin!
Lapsevanematele: “Ratchet & Clank: Rift Apart” on hinnatud sobilikuks alates 7. eluaastast. Tegemist on fantastilise mänguga, mis võiks lastele meelelahutust pakkuda mitmeteks tundideks.
