2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem ja purustas rekordeid

Keskkonnaagentuur andis eilse rahvusvahelise meteoroloogiapäeva puhul välja juba 11. aastaraamatu. See annab ülevaate möödunud aasta meteoroloogilisest seirevõrgust ja tulemustes.

Raamatust selgub, et 2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem: päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu.

Eesti keskmine sajusumma oli 667 mm (norm 672 mm) ja keskmine õhutemperatuur 8,4 °C (norm 6,0 °C), seega oli 2020 kõige soojem aasta alates 1961. a. Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1995,3 (norm 1765,8 tundi). Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019.

„Olenemata sellest, kas vaatlusread on poole sajandi pikkused või vanemad, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat märgitud. Näiteks oli kõige soojem möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 9,6 °C (norm 7,1 °C),“ selgitab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla.

Ta lisab, et peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see kõige soojem.

Möödunud aasta veebruar oli eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said näiteks Kihnu, Ruhnu ja Sõrve.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest (kas 50 või 150 aastat), platseerus veebruar kõikides ilmajaamades soojuselt esikolmikusse. „Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud,“ kinnitab ilmavaatluste osakonna asejuhataja.

Jahe mai ja soe juuni

Kui rääkida kevadest, siis maikuu teine dekaad oli tavapäratult jahe. Teise dekaadi algul sadas mitmel pool lund ja Kagu-Eestis mõõdeti 12. mai hommikul kuni kolme sentimeetri paksune lumevaip, mis päeva jooksul ära sulas.

Juuni teine pool oli eriliselt soe. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mitmel pool tõusis kõrgeim õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale.

November oli kõikjal väga soe. Seda vaatamata sellele, et kuu teisel poolel sadas siin-seal lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga.

Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 3. novembril. Kindlalt võib öelda, et mullune november oli Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi TÜ meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud.

Täpsemalt saab möödunud aasta ilmast lugeda Eesti meteoroloogia värskest aastaraamatust, mis on tänavu olemas kaardiloona ja PDF-failina.