„Tänavalt püütud inimesed ei sõdi!“ Ukraina armee jookseb tühjaks. Kas riik jääb Putini ees kaitseta?

Ukraina armeel on probleeme uute sõdurite värbamisega. Kuid isegi need, kes juba sõjaväes on, kipuvad jooksu panema. Forte vaatas Ukraina armee väejooksuprobleemi lähemalt.

Ukraina armee on Venemaa sissetungi algusest saadik olnud silmitsi ulatusliku väejooksu probleemiga, kirjutab AP. Ametlikel andmetel on üle 100 000 sõduri süüdistatud väejooksus, mis kujutab endast suurt probleemi Ukraina kaitsevõimele ja sõjaplaanidele. Ukraina armees on eri hinnangute järgi 700 000 kuni miljon inimest, kellest on aktiivse sõjategevusega seotud kolmandik. Väejooksu probleem on teravnenud viimase aasta jooksul, mil Ukraina agressiivne mobilisatsioonikampaania on paljuski läbikukkunud. Ukraina peaprokuratuuri teatel on tänavusest jaanuarist augustini registreeritud üle 15 554 desertöörlusjuhtumi, mis on viis korda rohkem kui 2022. aastal. Üha enam Ukraina sõdureid otsustab oma väeosa maha jätta. Mõned ei naase pärast puhkust, teised keelduvad täitmast käsklusi lahinguolukordades, mõnikord keelduvad käsutäitmisest terved üksused.

Desertöörlus on esile toonud Ukraina armee sügavamad probleemid, nagu juhtimisvead, viletsa mobilisatsiooni ning väljavenitatud ja alamehitatud rindejooned. Paljud sõdurid on väljendanud frustratsiooni sõjalise juhtimise ja väljavaadete pärast, sest tunnevad, et nende jõupingutused ei vii võiduni. Vaimsed ja kehalised traumad, mida sõdurid kogevad, süvendavad nende otsust sõjaväest jalga lasta. Mõned desertöörid on avalikult oma otsust selgitanud, nimetades pidevat rindel olemist psühholoogiliselt kurnavaks, ja kritiseerinud sõjaväge selle eest, et polevat selge, millal nende teenistus lõppeb. Samuti on esile toodud Ukraina armee võimekuse, juhtimise ja varustuse puudujääke.