Sõjaekspert hoiatab: Vene armee on tuhandepäevase sõja jooksul muutunud kolm korda suuremaks ja tugevamaks

Sissetung Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruari varahommikul pidi Venemaa kindralstaabi plaani kohaselt olema kiire ja võidukas operatsioon. Kuid tuhat päeva hiljem peetakse Ukrainas aeglast ja laastavat kurnamissõda. Kuidas on tuhandepäevane konflikt muutnud Vene ja Ukraina armeed ning sõdimist laiemalt?

Venemaa plaanide kohaselt oleks Ukraina sõda pidanud olema kiire ja otsustav operatsioon, selle lõppeesmärk oli Kiiev vallutada ja konflikt lõpetada 2022. aasta augustiks. Siiski muutus sõda Venemaa juhtkonna vigade tõttu pikaajaliseks ja kurnavaks ning on kestnud juba üle tuhande päeva. Venemaa alahindas Ukraina armee valmisolekut, suurust ja võimekust. Seetõttu pidid Vene väed taganema enamikult aladelt, mis neil oli õnnestunud sõja esimestel nädalatel vallutada.

Ukraina suutis esimestele Venemaa rünnakutele vastu seista tänu sellele, et 2014. aastast oli Ukraina armee saanud kogemusi Ida-Ukrainas sõdides. Lääneriikide relvaabi võimaldas Ukrainal 2022. aastal edukalt peale tungida Harkivi piirkonnas ja sundida Venemaa väed taganema Dnepri läänekaldalt Hersoni juures. Kuid Venemaa vastas mobilisatsiooniga, tuues rindele üle 300 000 sõduri ja suurendades palgasõduritele mõeldud hüvesid. Vene armee elavjõuga täiendamine takistas Ukrainal edaspidi edukaid pealetunge korraldada ja muutis vastasseisu positsioonisõjaks.