Hiina elektriautode tugevuseks on kahtlematult see, et need pakuvad kasutajale väikese raha eest märksa enam kaasaegseid funktsioone, mugavust ja sõiduulatust kui nende Euroopa, USA, Jaapani ja Korea konkurendid. Mõni neist autodest on ka luksusautode omadustega ning mõni näeb ka päris kena välja.

Probleeme on aga üldjoontes kolm. Esiteks poliitiline aspekt: Hiina käib näiteks vägagi tihedalt läbi agressorriigi Venemaaga ja kes me tahame sellise riigi toodete hankimise läbi sõda kaudselt toetada? (Taiwani ja sõnavabaduse teema muidugi lisaks). Teiseks turvaküsimused: Hiina tehnoloogiaettevõtted on kohustatud jagama oma klientide andmeid valitsusega ning kaasaegsed elektriautod taevad läbi kaamerate, positsioneerimiste ja pardakompuutri meie tegemiste ja käikude kohta hirmuäratavalt palju.

Kolmas ja vaat et kõige määravam probleem on majanduspoliitiline. Nimelt saavad Hiina autotootjad riigilt subsiidiume mahus, mis Euroopas ei tuleks kõne allagi. Euroopa Komisjon andis juba teada, et kui sel teemal selgust ei saada, siis 4. juulist saavad tollimaksud kaela kolm Hiina elektriautode tootjat: BYD: 17,4 %, Geely: 20 % ja SAIC: 38,1 %. Ülejäänud tootjatele oleks tollimaksuks kas 21 % (koostöövalmis ettevõtted) või 38,1 % (need, kes EK-ga koostööd pole teinud).

Nüüd aga Eesti juurde. Jah, esimene Hiina elektriauto on värskelt ühe siinse riigihanke võitnud.