„Venelased on mingis mõttes oma eesmärgi saavutanud.“ Kuidas läheb Harkivi oblastis Eesti piiri tagant toodud Vene vägedel?

Forte selgitab, miks on Vene armeel tarvis Harkivi oblastis Vovtšanski linna ja Lõptsi alevit ning kas Ukraina suudab venelaste pealetungi tagasi hoida.

Harkivist 50 kilomeetrit kirdes (ja vaid neli kilomeetrit Venemaa piirist) asuva Vovtšanski linna vabastasid Ukraina väed 2022. aasta oktoobris, kui see oli kuus kuud Venemaa okupatsiooni all olnud. Sellest ajast peale pole Ukraina väed linna ümber võimsat kaitset loonud – tööd takistasid Venemaa piiri lähedus ja lakkamatu suurtükituli ning FPV-droonide rünnakud. Selle asemel loodi Vovtšanski ümbrusesse nn toetusriba, kus asusid võrdlemisi harvad ja hajutatud Ukraina vägede eelpositsioonid. Enne Vene pealetungi paigutati nendele Krakeni eriüksus, kuhu kuuluvad Azovi polgu Harkivi oblastist pärit veteranid, ja mõned sõjaväeluurele GUR alluvad eriüksused. Peamine kaitseliin asub piirist 10–12 kilomeetrit lõuna pool.

Vovtšanski enda jagab kaheks ligikaudu võrdseks osaks Vovtša jõgi. Venemaa armee pole seda linnas ületanud ja jääb sellest endiselt põhjapoole. Osa sildu on juba õhku lastud. Tõenäoliselt tõmmatakse Ukraina armee üksused lähimal ajal üle jõe ja edasi oleneb kõik sellest, kui kiiresti suudavad Vene üksused linnas või sellest läänes Vovtša ületada. Vovtšanskist läänes on venelased igatahes juba jõe ääres. Ukraina armee jaoks on peamine raskus selles, et erinevalt Venemaa relvajõudude tegutsemisest 2023. aastal pidid nad Vovtšanskis looma nullist uue rindejoone, sest linn polnud hõlmatud peamisse kaitseliini.