Uku Tampere: palun ärge ajage asja automaksuga keeruliseks

Neil päevil ragistavad kümned ametnikud päid, istuvad koosolekutel, prindivad pabereid ja teevad pauerpointe – genereerivad tõenäoliselt mõttetult keerulist süsteemi automaksu kehtestamiseks. Ometi võiks seekord teha teisiti, lihtsalt, kirjutab Uku Tampere portaalis Accelerista.com.

Kui ma veel riigiametnik olin – kokku enam kui kümme aastat oma elust – tegin nalja: „Kuigi mõistus on mul kasin, siiski menetlen kui masin.“ Ühest küljest nali, teisest küljest vahetevahel ka suurepärane kokkuvõte ametnikearmee ühisponnistustest.

Ma arvan end teadvat, mis praegu ministeeriumites ja nende allasutustes toimub: töögrupid raalivad ja analüüsivad, peetakse koosolekuid koosolekuaja kokku leppimiseks.

Ajurünnatakse, kuidas autosid maksustada ning kuidas seda kõike edaspidi hallata. „Teeme andmebaasi ja teise, rakendused peavad olema IT-riigile kohased.“

Ainult, et sellega pingutatakse tõenäoliselt üle ja tulemuseks on kurb puuks. Sada erinevat aspekti, tuhat erinevat subjekti. Võibolla keegi mõtleb isegi keskkonnasõbralikkuse peale. Ilmselt siiski mitte – sel korral on keskkonnast savi, sest riigikassasse on vaja raha. Kohe!

Lihtsuses peitub võlu, sest vastasel juhul võtab menetlemise kulu kogu tulu. Kui kunagi Soomes elasin, siis ühe linna ametnik ütles, et töötaja poolt ostetud eurose pastaka majanduskuluna kompenseerimine läheb linnale maksma ca 40 eurot.

Iga mõistusega inimene jättis kulu tagasi taotlemata. Ei tohi unustada, et mida lihtsam on süsteem, seda tulusam see on. Ja kõige lihtsam variant raha koguda on teekasutustasu!

Maksude tõstmine on okei, sest nagu elekter ei tule lihtsalt seinast, ei saa ka teid ehitada valimislubaduste ja muu poliitilise sõnniku pinnale. Hüved on toredad, aga keegi peab need kinni ka maksma!

Jätame kõrvale asjaolu, et autode ja teedega seonduva rahastuseks peaks idee poolest juba kütuseaktsiis ju olema, kuid et see kõige muu peale ära raisatakse, on raha vajaka.

Erandeid peaks olema ainult kaks

Esiteks: mis mõtet on maksustada riigiasutuste autoparki – see on lihtsalt raha taskute vahel liigutamine. Kellele on tegelikult vaja lisatulu rida riigieelarves, kui sama hooga esitavad asutused eelarvetaotlusi sama tulu taga oleva kulu maksmiseks!?

Teiseks: vähekindlustatud inimesed. Kui inimene elab pensionist, invaliidsusest, töötukindlustusest või muust sotsiaaltoetusest ehk on niigi ülalpeetav, siis miks nõuda temalt raha, et see hiljem teise bürokraatiamasina kaudu taas kompenseerida?

Teekasutustasu on igas mõttes tore, sest seda maksaksid ka turistid. Eurotripil peame me maksma küllalt rasket raha teiste riikide teedel sõites, las nad maksavad siin ka!

Näiteks Soomest laekuvatetele teekasutajatele võiks koostöös Tallinkiga luua võimaluse maksta tasu mugavalt koos laevapiletiga: reisija, auto, hommikusöök, kajut, teekasutustasu.

Boonusena jätaks selline süsteem tapmata hobiautonduse ning inimesele võimaluse säästa seeläbi, et kasutad autot natuke vähem.

Tegelik eesmärk ei tohi kaduma minna

Tegelik eesmärk peaks ju globaalseid probleeme vaadates olema autode kasutuse vähendamine, mitte tuksis ja laristava riigiaparaadi lappimine.

Loe täispikka lugu tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.