PROOVISÕIT | Reisil kodust lahkumata – matkaautoga Eestit avastamas

Minu jaoks on reisimine viis igapäevasest ümbritsevast reaalsusest välja murda. Muuta harjumusi. Vabaneda igapäevastest probleemidest ja silmitsi seista uute väljakutsetega. Reisimine laeb, annab energiat, elavdab. Ja mulle tundub, et reisimine ei pea tingimata olema reis maailma äärde, saab reisida ka kodust kaugemale minemata, kirjutab Accelerista.com.

Nädala alguses kirjutasin oma Euroopa-reisist. Ja täna reisin ma kodust lahkumata. Minu jaoks üsna uus tunne – autoga sõita ja oma kodu endaga kaasas vedada. Minu koduks sel nädalal sai Roller Team Kronos 265, mille Motorhome.ee mulle proovisõiduks andis. Ja see on harukordne juhtum, kus auto, mille peale see kodu ehitatud on, omab loo raames kõige vähem tähtsust.

Jah, selle põhjaks on Ford Transit, siin on 125kW diiselmootor ja automaatkäigukast. Kuid mu uue reisiviisi avastamine ei muutuks oluliselt, kui see oleks ehitatud Peugeot’, Mercedese või mõne muu tootja tehnikale.

Esimene asi, mida matkaauto annab, on kontroll oma aja ja reisi tempo üle. Peamine probleem, millega ma autoga reisimisel kokku puutusin, oli vajadus jõuda ööbimiskohta õigeaegselt. See võis olla hotell, AirBnB korter või mõni muu koht, kuhu tuli jõuda. Matkaautoga pole mingit vajadust kiirustada – sa oled alati kodus. Iga parkla muutub öömajaks. Iga järv või mereäärne väljasõit, kuhu auto mahub, pakub parimat vaadet. See on uskumatu tunne, joovastavam kui esimene armastus.

Te võite öelda – sa liialdad, Vladimir. See, mida sa kirjeldad, on liiga hea. Kuid loomulikult on siin asju, millega tuleb leppida – vee, gaasi, elektrivarud pole lõputud. Kuid isegi seda saab lahendada, see tehnika võib olla täiesti autonoomne – kolme päeva jooksul ei käinud me kordagi ametlikel laagriplatsidel, peatusime ainult looduses. Vett saime bensiinijaamadest ja 14-liitrisest gaasiballoonist piisas kodu, vee ja külmiku kütteks.

Mis eristab veel matkaautot teistest reisimise tüüpidest – see on kogukond. Esimesel ööl peatusime Tänavjarvi maalilise järve ääres. Üllatuseks polnud me seal üldse üksi – just selle koha valis peatumiseks Eesti matkaautoentusiastide klubi. Kuidas seda kogemust lühidalt kirjeldada? Meenutage oma lapsepõlve, kui veetsite suve vanaema juures maal, lastelaagris või igasugustel festivalidel. Tunne, et oled suure pere liige, inimesed on valmis aitama ja nõu andma ning jagama seda, mida oled mingil põhjusel unustanud.

Nii sain ma esimesel ööl sütt ja veevooliku. Kogu päeva olid inimesed oma asjadega hõivatud – keegi sõitis paadiga, keegi kalastas, keegi tegi sauna, keegi valmistas süüa, keegi lihtsalt chillis päikese käes. Lapsed mõtlesid välja uusi mänge, koerad tiirlesid kala ja liha ümber. Väiksel maalapil kees elu ja kogu see on matkaautode kultuuri osa.

Loe täispikka lugu ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.