Proovisõit | Mercedes-Benz T-klass: kas uhke ülikond või maavillane särk?

Mercedes-Benz võttis Renault’ kaubiku ja andis sellele uue kuue. Kas värske mahtuniversaali puhul on tegu kolmeharulisele tähele kohaselt kallist butiigist ostetud ülikonnaga või hoopis millegi taaskasutuskeskusest soetatuga, kirjutab Accelerista.com.

Mahtuniversaalid ehk MPV-d kujutavad endast autoklassi, mida „tänapäeval keegi ei osta“. Ometi ei taha nad linnamaasturite valitsemisajal ja nende tinglike eellastena sugugi välja surra, vaid püüavad muutlike oludega kohanedes leida endale uusi kliente.

Nii leiti ka Stuttgartis, et mudelirivist on puudu üks mahtuniversaal. Suurema, kallima ja bussilikuma V-klassi kõrvale pidi tulema väiksem, aga võrratult soodsam T-klass. Mahukas peresõiduk pidanuks olema kättesaadav ka nooremale ja (hetkel veel) vähem jõukamale ostjaskonnale.

Kuna uut autot nullist luua ei tundunud mõistlik, oli lihtsaim lahendus võtta mõne teise tootja kaubik ja kohandada see inimeste veoks. Nii ei pidanudki eelmisel aastal ilmavalgust näinud T-klass haakuma noobelmargi varasema kuvandiga, vaid märksõnadeks on funktsionaalsus, praktilisus ja mugavus.

Mercedes-Benz ja selle eelkäija Daimleri kontsern on ammu teinud koostööd soodsama otsa tootjatega. Selle suurepäraseks näiteks on Renault-Nissan-Mitsubishi alliansiga ühiselt loodud 1,3-liitrine bensiinimootor M282, kuid Mercedes-Benz X-klass või Citan nii edukad ei olnud. T-klass on järgmine katsetus.

Esialgu tuuakse turule viiekohaline versioon, hiljem peaks olema saadaval ka pikema teljevahe ja kuni seitsmekohaline mudel. Etteruttavalt võib aga öelda, et täiselektriline T-klass niipea Maarjamaale ei jõua (kui üldse).

Kaubiku geene ei peida

T-klassi eristavad „esivanematest“ mudelile ainuomased kaitserauad, esi- ja tagatulede disain ning mõistagi suure kolmeharulise tähe ja horisontaalse ribiga esivõre. Auto üldine kuju loomulikult ei muutunud ning lisaks on märgata ka Kangooga samu detaile, nagu näiteks lisapidurituli tagaluugi peal.

Hinnaklass tähendab mõnes varustuses plekkvelgi, kuid sel juhul on neil suured õnnestunud disainiga kilbid. Lisatasu eest saab tellida tüüpilises Mercedes-Benzi stiilis 17-tollised veljed, mille keskel on kolmeharuline täht. Seda mõõtu rattad olid ka proovisõiduauto all.

Kui esiuksed on täiesti tavapärased, siis tagumised on liuguksed, mis kahtlemata lisab praktilisust kitsastes parklates. Auto tagaosa on kujundatud aga väga lihtsas stiilis: üksainus hiiglaslik raske üles avanev tagaluuk, mille käsitlemine nõuab parasjagu jõudu ning on üsna ebamugav.

Tundub, et Mercedes polegi väga püüdnud T-klassi kaubikugeene peita. Sisemuses on tegu nagu kahe erineva autoga: üks, mis jääb esiistmete seljatugedest ettepoole ning teine, mis hõlmab nende taga olevat ruumi koos teise istmereaga. Ja kuigi vooderdamata kereplekki ei kohta siseruumis rohkem kui sõiduautodel, annab kõik tunda, et seal on mugavus praktilisusele ohvriks toodud.

Kliimaseade on selgelt Renault’ päritolu, mis omakorda tähendab suuri lihtsasti kasutatavaid pöördlüliteid. T-klassi käsitsemine on väga intuitiivne, numbrid näidikuplokis hästi loetavad ja ka infolustisüsteemile pole suurt ette heita, välja arvatud autonavi graafika. Aga tänapäeval täidavad seda rolli Waze ja Google Maps.

Sõidame!

Uue põlvkonna Renault Kangoo, Mercedes-Benz Citan ja uus T-klass ning veel väga mitmed Renault’ ja Nissani mudelid on kõik loodud Renault-Nissan-Mitsubishi alliansi ühisele CMF-C/D platvormile. See võimaldab ehitada erinevaid bensiini-, diisel- ja elektrimootoriga sõidukeid.

Eestis pakutakse T-klassile kaht bensiini- ja kaht diiselmootorit. Esimesed on varustatud Renault-Mercedes ühistööna valminud 1,3-liitrise jõuallikaga vastavalt 75- või 96-kilovatises seades. Ehkki mõlemad on suurepärased, tasub sel juhul maksta tuhat eurot rohkem ja valida võimsam versioon, mis liigutab autot palju nobedamini. Andmetega saab täpsemalt tutvuda siin.

Diiselmootorid on teisest puust. T-klassi kapoti alla olev 1,46-liitrine neljasilindriline jõuallikas on saadaval 70 ja 85 kW seades. Selle mootori kasutusala on muljetavaldav, liigutades autosid Daciast Mercedes-Benzini. Algselt ebapopulaarsest mootorist on saanud vaikne ja täiustatud seade, millelt võib nüüd oodata pikka kasutusiga. 85 kW võimsus on täiesti piisav ning jutud selle sobimatusest maanteele ei pea tegelikult paika.

Mercedes jätkab T-klassi juures sama indekseerimispõhimõtet, mida kasutavad ka konkurendid BMW, Volkswagen ning mitmed teisedki – mudelitähis (testiautol 180d) annab üksnes ligikaudse vihje mootori töömahu ja võimsuse kohta. Nii oli proovisõiduauto kapoti all vana hea Renault’ 1,5-liitrine 85 kW diisel, mille toimetamist oleme kirjeldanud varemgi.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.