Esimese sammu selles suunas teeb ESA (Euroopa kosmoseagentuur) tellimusel üks Šveitsi ettevõte, mis saab 86 miljonit eurot selle eest, et 2025. aastal Maa-lähedaselt orbiidilt üks tükk kosmoseprügi eemaldada. Sellisest asjast on ammu räägitud, aga seda pole enne tehtud.
Šveitsi riikliku tehnikainstituudi (EPFL; Ecole Polytechnique Federale de Lausanne) juurest võrsunud ClearSpace täidab oma missiooni koostöös mitme rahvusvahelise partneriga mh Saksamaalt, Tšehhist, Rootsist ja Poolast.
Sihtmärk on alates 2013. aastasest madalal orbiidi ümber Maa tiirelnud raketimoodul, mis aitas ESA satelliidil Proba-V kosmosesse jõuda.
Nagu enamik kosmoseprügist, pole sellel 112-kilosel moodulil pärast algse eesmärgi täitmist mingit kasutust ja see võib pigem aktiivselt töötavatele satelliitidele ja ISS-ile (rahvusvahelisele kosmosejaamale) kahjulikuks muutuda, kui nendega kokku põrkab.
85 miljonit eurot tundub ühe suure kosmoseprügi-tüki allatoomise eest küll suur summa, aga selleks vajalike uute tehnoloogiate väljaarendamine on kallis nagu uus tehnoloogia ikka. Samu lahendusi kasutatakse tõenäoliselt sarnastel missioonidel ka (lähi)tulevikus. ESA loodab, et see puhub uuele ammuräägitud kosmosetööstuse sektorile tuule tiibadesse.
ClearSpace peab mooduli tabamiseks ja orbiidilt eemaldamiseks valmistama kosmosesõiduki külge ühendama koonusekujulise võrgu, mille kasutamine oleks nii pagana täpne, et saaks orbiidil ülikiirelt (kuni 28 000 km/h) liikuvaid objekte kinni nabida.
Kui moodulit kätte ei saa või see enne võrgu sulgumist sealt põgeneb, võib asi lõppeda tugeva kokkupõrkega. Kui missioon õnnestub, kukub ClearSpace'i kosmosesõiduk koos oma saagiga Maa atmosfääri ja põleb ära.
Maa ümber tiirlevast kosmoseprügist on 2019. aasta oktoobri seisuga jälgimise all 23 000 inimloodud objekti, sh enam kui 2200 aktiivset satelliiti.
Jälgimiseks liiga väikeseid prügitükke või -kogumeid on palju-palju rohkem, 2019. a alguse seisuga on näiteks alla sentimeetrise suurusega prügi orbiidil ringlemas üle 128 miljoni.
