Niisamuti on ilmaruumis miljoneid prügitükikesi, mis on nii väikesed, et neile ei saagi üldse jälile. Kuid ka kõige väiksem tükike võib kosmoselaevu suurtel kiirustel liikudes kahjustada.

Et aga aastalt aastale kasvab nii kosmosemissioonide arv kui ka ilmaruumi prügi hulk, on probleem üha suurema tähelepanu all. Varasemad uurimused on soovitanud prügi koristamiseks kasutada mageneteid, üliõhukesi võrke või hiiglaslikke harpuune. Siiski on üpris keeruline kätte saada kõige väiksemaid prügitükke, mis on vähem kui 10 sentimeetrit laiad.

Hiina teadlased on aga avaldanud ajakirjas Optik – International Journal for Light and Electron Optics uue uurimuse, mis pakub välja üsnagi ootamatu lahenduse: prügi võiks kosmoses asuvate laseritega purustada.

Hiina õhujõudude tehnikaülikooli teadlased viisid simulaatoris läbi hulga erinevaid arvutusi, et luua mudel sellest, kuidas laserite kiirgus võiks kosmoseprügi teekonda orbiidil mõjutada.

Nad järeldasid, et kui teekonda saaks nii palju madalamaks muuta, et prügi langeks tagasi Maa atmosfääri ehk vähem kui 200 kilomeetri kõrgusele maapinnast, põleks prügi seal lihtsalt ära.

Tõsi, hiinlaste seni teoreetiline lasertehnoloogia idee pole midagi uut. 2015. aastal pakkusid Jaapani teadlased, et rahvusvahelisel kosmosejaamal asuvale Jaapani kosmoseobservatooriumile võiks prügilõhkuva laseri külge panna. Samuti töötavad jaapanlased praegu uudse satelliidile kinnitatava laseri kallal, mille eesmärk olekski kosmosepraht ära koristada.

Eks näis, kui kaugele hiinlased oma ideega jõuavad. Põhjust suurteks kosmilisteks koristustalguteks neil on, sest Hiina on erinevatel andmetel maailma üks kõige suurema kosmosereostaja. Eriti palju prügi jättis ilmaruumi nende 2007. aastal hävinud ilmasatelliit Fengyun-C1.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena