Inimese tervist mõjutab suuresti tema kehas käiv pidev sõda bakterite vahel

Sinu sees elutsevad bakterid sõdivad üksteisega räpasel moel, kasutades näiteks mürginõelu ja kägistamisvõtteid.

Kui võidu saavutavad halvaloomulised bakterid, võivad need põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kui tavaliselt hinnatakse inimese geenide arvuks 20 000 kuni 25 000, siis USA Harvardi ülikooli bioloog Braden Tierney sai 2019. aastal ühe sootuks teistsuguse, lausa 10 000 korda suurema arvu.

Vähemalt 232 miljonit, oli tema tulemus. Ta sai niisuguse arvu see­pärast, et arvestas inimese geenide sekka ka inimorganismis elavate bakterite geenid.

Lihtsalt uus arv polnud veel kõik. Tierney jõudis oma töös ka põrutavale järeldusele: ta leidis, et inimkehas elutsev bakteri­kooslus võib mõjutada mõne haiguse väljakujunemist isegi rohkem kui inimese enda DNA ehk tema pärilikud soodumused.

See tähendab, et inimese tervise oleviku ja tuleviku seisukohalt on väga tähtis teha kindlaks, millest oleneb see, missugused bakterid meis elavad ja millisel hulgal. Õnneks on teadlased seda aina paremini mõistma hakanud.

Võtmesõna on kurja­kuulutav „sõda“. Asi on selles, et mikro­organismid löövad meie sisemuses ülemvõimu nimel lahinguid ja on varustatud kõikvõimalike relvadega. Mõni bakter teeb konkurentidele otsa peale neid lämmatades või mürgitades, teised pistavad oma naabrid hoopis läbi.

Võitjad otsustavad oma peremeesorganismi ehk inimese tervise üle ning määravad ka selle, kui suur on inimese risk haigestuda näiteks follikuliiti, diabeeti või Alzheimeri tõppe.

Uued tehnoloogiad lubavad võitlusse sekkuda ka teadlastel endil. Nad võivad bakterite arsenali abil põlvili suruda inimorganismi kõige hullemad vaenlased.

Uuringud näitavad, et meie mikroobide geenid mõjutavad kogu meie keha funktsioone. Näiteks bakteri Helicobacter pylori üksainus geen võib põhjustada Alzheimeri tõve väljakujunemist.

Alzheimeri tõbi on dementsuse üks peamisi põhjusi. H. pylori elutseb tegelikult maos ning on tuntud kui mao limaskesta ründaja, põhjustades mõnikord maohaavandeid. Samas on sel bakteril geen RPL1, mis mõjutab üht tema „päris­kodust“ kaugel asetsevat hoopis teist organit ehk aju.

Geeni RPL1 mõjul moodustab bakter lühikese valgujupi Hp(2-20) ning 2017. aastal immunoloog Rosanna Capparelli tehtud uuringus selgus, et see valk võib kanduda verega ajju ning põhjustada seal põletiku, mis on esimene samm teel Alzheimeri tõve väljakujunemise poole. Ka teiste ajuga seotud haiguste juured viivad tagasi soolebakteriteni.

Loe bakterite sõjast novembri Imelisest Teadusest!