Maa kõige varasemate eluvormide mikroobsed järeltulijad suudavad meteoriidimaterjalist toituda. Enamgi veel — kosmosekivid paistavad olevat neile isegi rohkem mokkamööda kui maine toidus! See avastus võib aidata tulevikus tuvastada elu jälgi kõikjal universumis.

Inimesed ja kõik teised loomad peavad elus püsimiseks sööma orgaanilisi aineid. Ainurakne mikroorganism, arhede ehk ürgide domeeni kuuluv M. sedula (täispika ladinakeelse nimetusega Metallosphaera sedula) seevastu suudab energiat ammutada elutute substantside, nt metallide söömisest. Tänu sellele on M. sedula suuteline elama ja vohama mõnedes planeedi Maa kõige ebasõbralikumatest piirkondadest, nt vulkaanide sisemuses.

Teadusajakirjas Scientific Reports äsja ilmunud, Viini ülikooli teadlaste töörühma juhitud uurimuses vaadeldi, mis juhtub, kui toita M. sedula't 2000. aastal avastatud meteoriidi Northwest Africa 1172 koostisega.

Teadlased kandsid osa arhesid steriliseeritud meteoriidiplaatidele ja toitsid teisi meteoriidist jahvatatud puruga. Kontrollrühmana kasutatud M. sedula'dele söödeti vasest, rauast ja väävlist koosnevat mineraali kalkopüriiti.

Üllataval kombel neelas M. sedula meteoriidimaterjali isegi ahnemalt kui Maalt pärinevat toitu; meteoriidiga toidetud mikroorganismid paljunesid teistest oluliselt kiiremini.

Elektronmikroskoobiga õnnestus teadlaste töörühmal isegi pärast mikroobide suremist välja selgitada, täpselt milliseid meteoriidis sisalduvatest metallidest arhebakterid sõid ja enda organismis keemiliselt muundasid. Sellest teadmisest võib inimkonnale olla kasu maavälise elu otsingutel.

„Meie töö tulemused võivad mujalt universumist elu otsimisel aidata tabada bioloogilisi signatuure,“ kommenteeris uurimisrühma liige Tetyana Milojevic. „Kui mõnel teisel planeedil on kunagi tekkinud elu, peaks selle geoloogilistes ladestustes olema säilinud sarnased mikroobse elu jäljed.“