Seedesüsteemis elav bakter võib vananemise pausile panna
Professor Sven Petterssoni juhitud teadlaste rühm kasutas hiiri, et nähtust uurida. Kahe aasta vanustelt hiirtelt pärit seedemikroobid siirdati kuue nädala vanuste hiirte seedekulglasse ning tulemused olid üllatavad. Kaheksa nädala jooksul kasvasid loomade soolestikud kiiremini ning nende ajus hakkasid tekkima lisaneuronid.
Teadlaste sõnul on neurogeneesi ehk neuronite tekke taga mikroobid, kes toodavat üht konkreetset tüüpi lühikese ahelaga rasvhapet - võihapet ehk butüraati. Kiudainete mikroobide abil käärimisel tekib hormoon nimega FGF21, millel on oluline roll keha energiataseme ja ainevahetuse kontrollimisel.
Vananemisel aga butüraadi hulk kehas väheneb. Samas suudeti aga nüüd näidata, et butüraadi kehasse siirdamisel on neurogeneesile samuti positiivne mõju. "Me leidsime, et vanadelt hiirtelt kogutud mikroobid aitavad noortel hiirtel neuroneid kasvatada," ütles professor Pettersson. "See on väga üllatav ja huvitav tähelepanek, kuna näitab, et me saame neurostimuleerivat efekti esile kutsuda ka butüraadi enda abiga."
Kuigi teatakse, butüraadil on mitmeid kasulikke mõjusid, lisaks neurogeneesile ka näiteks seedesüsteemis põletike vältimisel, tõotab aga tulevik olla veelgi helgem. Näiteks on plaanis nüüd uurida, kuidas see mõjub näiteks selgroovigastuste ja insultide tagajärgede leevendamisel ning üldiste kognitiivsete võimete parandamisel ja säilitamisel.
Arvatakse koguni, et välja oleks võimalik töötada spetsiaalsed toidud, mis oleks butüraadiga rikastatud. "Tulevikus näeme, et kindlasti oleks vaja uurida selliste rikastatud toitude tootmist. Nii saaksime muuta vananemisprotsessi meeldivamaks ja stimuleerida täiskasvanute neurogeneesi," ütles Pettersson.
