Uusi leide: koroonaviirus võib ka ajju tungida
Sellele järeldusele jõudsid teadlased, kes lasid lahata 33 COVID-19 tõttu surnud inimest ning tulemusi süsteemselt analüüsisid, vahendab ScienceAlert.
Lahkunute ajudes ja seljaajuvedelikus oli väike kogus viirusmaterjali, kuigi seda peab eraldi uurima ja kinnitama, kuidas see sinna jõudis.
Seniste teadmiste põhjal peetakse ninaneelu esmaseks nakatumis- ja SARS-CoV-2 viiruse paljunemiskohaks. See võib ühtlasi olla ligipääs ajule.
Aju on keha ülejäänud verevarustusest eraldatud hematoentsefaalse ehk vere-aju barjääriga – rakukihiga, mis suudab tavaolukorras toksiinid ja patogeenid ajust eemal hoida. Mõned viirused on aga osavad „hiilijad” ja võivad sellest mööda pääseda, näiteks SARS-CoV-2 ja veel mõned teised koroonaviirused.
See võib olla põhjus, miks mõned COVID-19-haiged kogevad neuroloogilisi sümptomeid nagu lõhna- ja maitsemeele nõrgenemine või kadumine, peavalud ja -pööritused jm, millest on juba päris palju kirjutatud-räägitud.
Kuidas aga SARS-CoV-2 ajju pääseb? Ühe hüpoteesi järgi viiruse pinnal leiduvate ogaproteiinide abil, mis vere-aju tõkke rakkudes põletikku tekitavad, et rakuühendused nõrgeneks ja viirus läbi pääseks.
Sealt edasi ajju võib viirus aga pääseda mööda haistmisnärve levides, kuna mõne lahkamise ajal leiti SARS-CoV-2 pinnal leiduvaid ogaproteiine ka ninas asuvates neuronites.
Tõenäoliselt on viirusel rohkem kui üks ligipääs ajule, näiteks mõne raku abil, mida keha läbi aju-vere barjääri lubab. Viirusmaterjali jälgi leiti ka aju sellistes piirkondades, mil pole nina limaskestaga otsest sidet.
