Ainulaadne! On üks sisalik, kes ei veritse ja kelle ainevahetus sarnaneb pigem imetaja kui roomaja omaga
Teadlased on uurinud selle ainulaadse sisaliku DNAd ning lahendanud mitu kaua püsinud mõistatust, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Oranž päikeseketas vajub mere taha. Indoneesia saarestikus asuvale Komodo saarele on saabunud õhtu. Ühe allika juures lesib kuulsaim saareelanik – kolme meetri pikkune varaan. Tema ei ole küll ainus omataoline saarel, kokku elab neid suuri sisalikke seal 1700 ringis. Nende liik on aga ainulaadne igal juhul.
Äkki pistab varaan suust välja pika, tipust kaheks lõhestunud keele ja väristab seda roomajale omaselt. Ta on haistnud saaki. Sisalik poeb peitu ja jääb ootama.
Peagi ilmuvad veekogu äärde jooma kitsed. Varaan sööstab peidupaigast välja, ründab ja haarab ühe kitse tagajala oma lõugade vahele. Sõraline rabeleb elu eest, rebib end vabaks ja putkab minema. Varaan teab, et ilma õhtusöögita ta siiski ei jää.
Ta kõnnib aeglaselt haavatud kitsele järele, jälitades teda lõhna järgi. Tund pärast rünnakut allika ääres on kits kaotanud nii palju verd, et ta lamab nõrkenuna metsa all. Varaan saabub ja rebib ta kõhu lõhki.
Teadlased olid ammu kursis, et komodo varaanid haistavad saaki mitme kilomeetri tagant, kuid alles nüüd on saanud selgeks, kuidas nad seda täpselt suudavad.
Rahvusvaheline teadlaste rühm kaardistas kogu komodo varaani genoomi. Leiti, et neil sisalikel on 129 erilist geeni, mis vastutavad erakordselt hea haistmismeele eest. Tänu neile geenidele on varaani suulaes erilised lõhnaretseptorid.
Varaan haistab nii, et sirutab oma pika keele suust välja, võtab sellega end ümbritsevast õhust justkui proovi, tõmbab keele suhu tagasi ja laseb siis retseptoritel analüüsida, millest täpselt keelele jõudnud lõhnaained räägivad.
Elavatest loomadest või korjustest pärit lõhnaained võivad mõnikord kanduda rohkem kui kümne kilomeetri kaugusele, ja kui varaani keel need õhust kinni püüab, saab täpselt selgeks, kuhu saagiotsinguil sammud seada.
Teadlased uurisid lähemalt USAs Atlanta osariigi loomaaias elava kahe komodo varaani geene. Kui nende DNA järjendati, sai selgeks, et looma genoomis on 1,51 miljardit aluspaari, mis on jagatud 20 kromosoomipaari vahel.
Seda on nii suure roomaja kohta üllatavalt vähe. Tuli välja, et komodo varaani genoom on tema lähima tänapäevalgi elava sugulase, hiina alligaatori omast umbes kolmandiku ja inimese genoomist kaks korda lühem.
Et teada saada, kuidas komodo varaanid teistest roomajatest erinevad, võrdlesid teadlased 4047 geeni, mis olid kaheksal valikusse mahtunud sisalikuliigil ühised, ja selgitasid välja, millised geenid varaanil ja kõigi roomajate ühisel esivanemal erinevad.
Teadlased leidsid muudatusi, mis teevad komodo varaanist just sellise erakordse ja üpris hirmsa looma, millisena me teda tänapäeval tunneme, ent samas lükati uuringute käigus ümber levinud müüt selle kohta, miks varaani hammustus surmav on.
Loe komodo varaani kohta lähemalt juuni Imelisest Teadusest!
