Loomariigi tõelised ellujääjad: sisalik, mis pritsib kiskja peletamiseks silmadest mürgist verd

Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse-spetsialist.

Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega. Selles loos vaatleme erinevate loomaliikide ainulaadseid võimeid end kiskjate eest kaitsta, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Sisalik pritsib silmist mürgist verd

Kärniguaanid ehk sarvikiguaanid pole kuigi suured loomad, vaid umbes kopsakama kärnkonna mõõtu. Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Kõigil teadaolevatest 22 kärn­iguaaniliigist on keha kaetud omapäraste kühmukeste, ogade ja teravate servadega sarvjate moodustistega.

Sellegipoolest on need iguaanid röövlindude, preeriakoerte ja rebaste lemmiksaak. Iguaanil on mitu võtet, kuidas kiskjatega võidelda: röövlindude vastu võtab sisalik sisse näiteks peletusasendi, ajades end üleni turri ja tõstes selja suuremad soomused püsti, nii et loom sarnaneb okkalise palliga.

Kui ründajaks on aga neljajalgne kiskja, peab kärniguaan kasutama teistsugust kaitsemeedet. Nimelt, kui ta tunneb ennast tõsiselt ohustatuna, pritsib ta silmanurkadest tugevaid verejugasid, mis küündivad kuni meetri kaugusele.

Selles veres leidub mürkaineid, mis toimivad iseäranis ärritavalt imetajatele. Arvatavasti pärinevad need mürkained sipelgatest, kellest iguaan toitub.

Kukkurtihaslase pesas on petlik salaruum

Aafrikas elavate perekonna Anthoscopus kukkurtihaste pesa ripub oksa küljes justkui suur pikkadest kõrtest ja lehtedest tilk. Pesa vaadates on hästi näha ka selle sisse­pääs, mis peaks viima ruumikasse kambrisse, kuid oh üllatust – järglasi sealt eest ei leia, sest pesa on kiskja vaatenurgast puhas petukaup.

Nimelt asub õige pesaruum hoopis sissekäigu taga oleva ruumi põranda all ning uks sellesse on hoolikalt maskeeritud.

Iga kord, kui vanalinnud õiget sissepääsu kasutavad, langeb see nende järel kokku ja ämblikuvõrk kleebib augu tihedasti kinni. Ka linnupojad ise teevad kõik, et ellu jääda. Tavaliselt hakkavad pojad siutsuma niipea, kui tunnevad, et miski pesale laskus. Selle linnuliigi järeltulijad on aga pesal toimuva tegevuse puhul vaiksed kui haud.

Loe paljude teiste liikide enesekaitsenippide kohta augusti Imelisest Teadusest!