7 omadust, mis kinnitavad, et inimesed põlvnevad roomajatest
Inimesed on "ümber ehitatud" roomajad. Uskuge või mitte, aga kõik järgnevalt kirjeldatud omadused on meie sisemise roomaja peegeldused!
1. Rebukotid
Looteeas pakub meile üsas seltskonda üks jäänuk kaugetest aegadest, mil meie eellased paljunesid veel munemise teel — rebukott.
Too kott varustab loodet toitainetega, täpselt samamoodi nagu linnu- ja roomajamunade puhul.
Rebukotid arenesid umbes 300 miljonit aastat tagasi ajal, mil esimesed kahepaiksed maismaale elama kolisid. Koos lootekotiga takistas see nende mune ära kuivamast.
2. Vastupidav nahk
300 miljoni aasta eest arenes roomajatel uut tüüpi nahk, mis kaitses neid kuiva maismaa-õhu eest: surnud naharakkudest moodustuv veekindel barjäär, mis katab värskemate, elus rakkude kihti.
Meie, inimesed, oleme neilt pärinud samasuguse kihilise nahasüsteemi.
3. Karvad nahapinnal
Loomadel nagu 245 miljoni aasta eest elanud uruelanikust roomaja Thrinaxodon arenesid vurrud, mis aitasid neil pimeduses paremini orienteeruda.
Järgmise 20 miljoni aasta jooksul muutusid loomad üha karvasemaks, kuni arenesidki välja esimesed imetajad.
4. Kõrvad ja kuulmismeel
Kolm luud meie keskkõrvas aitavad helisid võimendada. Nii kummastav kui see ka pole, kuulusid kaks neist luudest kunagi roomajate lõualuude juurde.
Leitud kivistised annavad mõista, et rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi hakkasid nood lõualuud taanduma üha sügavamale ürgsete reptiilide peadesse.
Väike, roomajatest põlvnev hiirelaadne elukas Hadrocodium, kes elas umbes 190 miljonit aastat tagasi, oli üks esimesi loomi, kellel arenes eriline kolme luuga kõrv.
5. Suur aju
Sedamööda, kuidas hilistel roomajatel ja varajastel imetajatel arenesid vurrud ja parem kuulmismeel, olid nende ajud sunnitud töötlema üha rohkem informatsiooni. Tänu sellele hakkaski nende ajumaht kasvama.
6. Hambad
Enamikul nüüdisroomajatest on pikad, teravad, pulkjad hambad (meenutage, milline näeb välja krokodilli lõugadevahe). Neil puuduvad silmahambad, mida esineb rangelt ainult imetajail. Aga see pole alati nii olnud.
Koerasarnane sisalik Gorgonopsid oli üks esimesi ürgroomajaid, kes võis hoobelda pikkade mõõk-kihvadega. Selleks ajaks, kui 230 miljoni aasta eest ilmus lagedale karihiire-laadne imetaja Tritheldont, järasid roomajad taimset toitu ja neil arenesid purihammaste laadsed hambad.
Hambad muutusid keerukamaks ja lõid eelduse nii nüüdisinimeste hammaste kui ka hambaarstide arenemisele.
7. Geenid
Mõistagi pole me roomajatelt hambaid, nahka ega luid pärinud vahetult. Me pärisime lihtsalt geenid, mis need võimalikuks teevad.
Kõigi selliste muutumiste juures on oluline roll ühelainsal geenil tähistusega EDA – mis kontrollib seda, mitu hammast meil kasvab, millised need välja näevad, kui karvased me oleme ning kui pehme ja higistamisaldis on meie nahk.
Usutavasti aitasid just ürgroomajatel esinenud geeni EDA mutatsioonid vormida meie kehade ehitust selliseks nagu see praegu on.
