Maailma esimene bad trip? Saurused ahmisid ilmselt tihti ka hallutsinogeenseid seeni
Oregoni osariikliku ülikooli uurijad avastasid väljakaevamistel Myanmaris saja miljoni aasta vanusest merevaigutükist täiuslikult säilinud rohttaime, mis on kaugelt vanim seni leitud eksemplar omasuguste seas.
Taimest endast rohkemgi pälvis teadlaste tähelepanu aga rohttaimele kinnitunud, nüüdisaegse tungaltera-seenega üsna sarnane väike võõrkeha.
Tungaltera manustamine põhjustab ränki mürgistusnähte — meelepetteid, krampe, gangreeni, maaniat ja psühhoosi — ning nüüd paistab, et selle seenhaiguse varaseim esivanem oli levinud juba dinosauruste aegadel.
Kõrrelistel ja teraviljadel parasiteeruv tungaltera (ld Claviceps purpurea) sisaldab ergotamiini, mis on tõhus veresoonte ahendaja ning tugeva psühhedeelse aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) lähteaine.
Muistne merevaiguleid, mida kirjeldava uurimuse avaldasid teadlased ajakirjas Paleodiversity, näitab, et taolised ürgsed rohttaimed olid olemas miljoneid aastaid varem kui seniste andmete põhjal eeldati.
Samuti tõendab avastus, et tõenäoliselt olid toona juba olemas ka psühhedeelse toimega seened, mis võisid taimtoidulistel dinosaurustel esile kutsuda hallutsinogeenset joovet.
Kivistunud väljaheidete ehk koproliitide alusel on juba tuvastatud, et sisalikujalgsete hiidsisalike (ld Sauropoda) toiduvalikusse kuulusid rohttaimed juba vähemalt kriidiajastu lõpus 71–65 miljonit aastat tagasi. Äsja avastatud seened liigist Palaeoclaviceps parasiticus võisid koos ürgkõrrelistega kergesti hiidsisalike seedekulglatesse sattuda.
“See on oluline avastus, mis aitab meil paremini mõista, kuidas on arenenud rohttaimed, mis selliste liikide nagu mais, riis ja nisu näol moodustavad olulise osa inimeste toiduvalikust nüüdisajal.
Samuti näitab avastus, et nii toksilise kui ka hallutsinogeense toimega parasiitseened võivad olla peaaegu sama vana kui rohttaimed,” osutas Oregoni osariikliku ülikooli uurija George Poinar Jr. ülikooli veebis avaldatud teates.
“Ma ei kahtlegi, et sisalikujalgsed dinosaurused seda seent sõid,” rõhutas teadlane, “ehkki me ei saa kuidagi teada, kuidas see neile mõjus.”
Poinar märkis ajalehele Pacific Standard antud intervjuus, et pole selge, kas dinosaurused said manustada seent nii palju, et see neil psüühedeelset joovet põhjustas.
“Me saame uurida, kuidas tungaltera mõjub sisalikele ja lindudele praegu — ja see mõju on kahtlemata olemas. Kuid seda, kas sama mõju ilmnes ka dinosaurustel, pole võimalik öelda. Me ei tea, kui palju nad oleksid pidanud joobenähtude ilmnemiseks seent sööma.”
Inimestele piisab ergotismi avaldumiseks suhteliselt väikese koguse manustamisest. Samas tuleb rõhutada, et ehkki tungalteramürgistus võib tunduda hirmutav, mõjutab see nüüdisajal peamiselt kariloomi.
Pole aga välistatud, et saja miljoni aasta eest kriidiajastu džunglis põhjustas tungaltera ürgne eellane mõnel õnnetul sisalikujalgsel dinosaurusel maailma esimese bad tripi.
