Soomlaste kalkulaatori abil saad võrrelda eri autode tasuvusaega ja heitmeid

Soome Ilmastopaneeli on teinud valmis põhjaliku kalkulaatori, kuhu andmeid sisestades saab võrrelda eri liiki sõiduautode heitmeid ja kasutuskulusid. Ka Eesti autoomanikele või tulevastele ostjatele on sellest abi, et saada aimu, kui säästlik või kallis on erinevate autode ülalpidamine.

Soome keskkonnaorganisatsioon Ilmastopaneeli (Kliimapaneel) on valmis saanud kalkulaatori, millest selgub, et elektriauto on täna igal juhul keskkonnasäästlikum valik kui tavaline sisepõlemismootoriga auto (kuni 70%) ning teenib end tagasi (tänaste hindade juures) 5-8 aasta jooksul (kulud ICE autoga võrreldavad).

Kalkulaatorisse tuleb sisestada oma aastane läbisõit kilomeetrites, sõiduauto tüüp, kütuseliik, kütuseliitri või elektri kWh maksumus, ostuhind (arvesse tuleb võtta ka liisinguprotsenti) ning võrdlevalt panna soovitud elektriauto andmed sisse.

Kalkulaatori juurde

Elektriautode akutootmise heitmed ja nende arvestamise keerukus on tekitanud põnevat kõneainet e-autode tegelike, kogu elukaare jooksul tekitatavate saastemäärade teemal.

Soomlaste autokalkulaator võtab arvesse ka kõik olemasolevad andmed akude kasutamise ja taaskasutamise ning käitlemise kohta, mitte pelgalt kasutamisel tekkivad heitmed.

Kasutaja võib valida kas lihtsa kalkulaatori või edasiarendatud versiooni, mis võtab arvesse rohkem muutujaid. Kalkulaatorit uuendatakse ja täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutujate väärtused ajas arenevad.

Kalkulaatori koostajate hinnangul muutub olukord kogu aeg. Näiteks on viis aastat vanad võrdlused elektri- ja fossiilkütusel liikuvate autode vahel lootusetult aegunud.

Ka võib olukord juba aasta või paari pärast olla teistsugune kui täna. Kliimapaneel on lubanud rakendust aeg-ajalt üle vaadata ja kaasajastada.

20 000 kilomeetrit aastas aluseks

Kui kalkulaatoris võrrelda tavalise bensiinimootoriga auto kulusid elektriautoga, selgub et e-auto on viie aasta pärast soodsam pidada kui bensiiniauto – eeldusel, et mõlemad sõidavad selle aja jooksul 20 000 km aastas ja varustuselt on autod võrdsed.

Kui aga elektriutot võrrelda baasvarustuses bensiiniautoga, on see end kaheksa aastaga tasa teenitud ning edaspidi soodsam pidada kui sisepõlemismootoriga auto.

Kalkulaator toob välja ka e-auto eelised biokütustega võrreldes. Soomes on eesmärgiks saavutada aastaks 2030 biokütuse osakaaluks 30%.

Eeskätt puudutab see diislikütust, bensiini puhul on maksimum 8 – 10%, diislikütusel aga ülemmäär praktiliselt puudub.

Gaasiautode kohta puudulikud andmed

Keskkonnasõbralike kütuste hulgas on eeskujulikuks näiteks ka praktiliselt heitmevaba biogaas, mida Soomes aga sõiduautode puhul ei kasutata. Soome biogaasi tootmisvõimsus katab raskeveokite vajadused ning sellega on plaanis ka piirduda.

Eestis on surugaasiautode populaarsus järjest kasvanud ning ka biogaasi toodetakse kohapeal ja kasutatakse ka sõiduautodes. Soome gaasiautode ühendus on juba viidanud kalkulaatori puudulikkusele CNG osas, seega tuleks sealsetesse andmetesse suhtuda väikese reservatsiooniga.

Elektriautod üksi kliimat ei paranda

Soome heitmevähenduseesmärk aastaks 2035 on vähendada sõiduautode CO2 heitmeid poole võrra aastaga 2030 võrreldes. Liiklusheitmete koguhulk peaks aastaks 2035 vähenema tasemeni 8 tonni aastas.

Eeldatakse, et elektriautode hinnatase võrdsustub sisepõlemismootoriga sõiduautodega 2025. aastaks, seda peamiselt akutehnoloogiate odavnemise ja autode masstootmise tulemusena.

Heitmeeesmärkide täitmiseks oleks Soomes 2030. aastaks vaja vähemalt 500 000 – 800 000 elektriautot ning muud alternatiivsel kütusel sõitvat sõiduautot.

E-autodest siiski ei piisa, vaja on panustada ka ühistranspordi, sõidukite ühiskasutuse, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise võimaluste arendamisse.

Soomes on vahemaad pikad ja linna- ning maapiirkonnad sarnaselt Eestile väga erineva infraga, ent suurmat rolli heitmete tekkes mängivad just lühidistantsid.

Seega on mõttekoht ka selles, kas iga sõit peab ikka tehtud saama isikliku autoga. Samas näitavad uuringud, et kiidetud sõidujagamine, lühirent ja platvormtaksod on autokasutajate hulka hoopiski kasvatanud.

Regiooniti on e-autode ökojalajälg erinev

E-autode puhul tulevad mängu akutootmise heitmed. Akusid tootvad tehased kasutavad väga suures koguses energiat ja nende heitmevabaks muutmine avaldab suurt mõju e-autode süsinikujalajäljele.

Ka regiooniti on seetõttu heitmetasemed erinevad ja suurimad tootmisheitmed tekivad Aasias. E-autode akude tootmisheitmed jäävad vahemikku 50 – 250 CO2-ekvivalenti/ kWh.

Heitmete koguhulka aitab vähendada akude taaskasutus näiteks koduste majapidamiste tagavarapatareidena või avalike elektriautode laadimispunktide loomisel: variante on mitmesuguseid. Lõpuks tuleb akud ikka lahti võtta ja tagasi ringlusse saata, ehkki odavam on uute akude tootmine.

Kõike arvesse võtta on keeruline

Kliimapaneeli loodud kalkulaatoris võetakse siiski arvesse vaid e-autode akude tootmise heitmeid, ent akude tootmiseks kasutatavate haruldaste metallide kaevandustööstuse keskkonnamõjud jäävad arvutustest välja.

Soome keeles olevale kalkulaatorile saad pilgu peale visata SIIN!