Uuring: osa inimesi arvab siiani, et gaasikütus haiseb ja seda on kabiinis tunda
Taas kord sai kinnitust see, et kui endal kogemust pole, on eelarvamused kiired juurduma. “Parem karta kui kahetseda,” ütleb eestlane ja läheb gaasihübriidist ringiga mööda.
Need, kel kogemus olemas – näiteks on sõitnud CNG-taksoga või autoga, millel peal värske põlvkonna LPG-seade – on nõus võtma järjekorda, et oma senine auto uue “gaasika” vastu vahetada. Selle ülalpidamine on tavalise sisepõlemismootoriga autoga võrreldes tükk maad odavam.
Ootame-vaatame-ootame veel…
Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi fookusgrupiuuringu, mille tulemusi tutvustati 19. septembril Tallinnas toimunud kliimaneutraalsuse konverentsil “Hüvasti õhusaaste”.
Uuringu tulemused annavad aimu, millised on meie inimeste hoiakud gaasihübriididega seoses. Suur veelahe jookseb kahe leeri vahel: need, kellel juba on ja need, kes on võib-olla midagi kuulnud.
Gaasikütuse kasutajad on selle tõelised fännid ja innukad propageerijad, kuid mittekasutajaid iseloomustab teadmatus.
„Kus ja kuidas gaasi tangitakse? Kas gaasitanklaid jagub? Kas gaasiautos on tunda gaasi lõhna?,“ tõi Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse näiteid küsimustest, mida mitte-kasutajad küsisid.
Peamine ajend, miks inimesed hakkasid gaasiauto soetamist kaaluma, oli soov kütusekuludelt kokku hoida, kuid pärast teema põhjalikumat uurimist ja reaalset kasutajakogemust sai ka väiksem mõju keskkonnale selgelt üheks pooltargumendiks.
Näiteks on ummikus seistes gaasiautoomanikud rõõmsad, et nende sõiduk ei saasta “tavaliste” autode moodi. Peamine rõõm tuleb siiski rahakotist, sest ummikus seismine ei ole ühegi autoga meeldiv.
„Kasutajad rääkisid, kuidas varem nad teadsid väga täpselt, kui palju kütus maksab ja iga hinnatõusu järel käis kerge jõnks seest läbi, siis nüüd nad enam kütuste hindu ei jälgi,“ kõneles Kristiina Kruuse.
Gaasiauto on tore küll, aga…
Uuringus osalenute meelest võiks olla gaasiautode valik suurem – eriti uuemate CNG-autode järelturg on esialgu veel väga väike.
