"Inimasustus Marsil ja Kuul on järjest tõenäolisemaks muutumas. Mitmed riigid ja eraettevõtted on sellised reisid juba plaani võtnud," selgitas uurimisrühma juhtinud doktor Wieger Wamelink oma uurimistöö läbi viimise põhjuseid. "Seejuures on üheks kõige olulisemaks probleemiks, mis vaja lahendada, toidu tagamine ning selle ohutus."

Teadlane selgitab, et kuigi toidu saab kosmosereisile kaasa võtta, on pikemas perspektiivis näiteks asustuste loomisel hädavajalik ka toidu juurde kasvatamine. Nii lõidki nad Kuu ja Marsi regoliiti ehk pealmist pinnakihti meenutavat pinnast kasutavad katsefarmid ning vaatlesid, kuidas seal toitu kasvatada saaks. Pinnasena kasutati NASA pakutavaid regoliidiasendajaid, kuna Marsi regoliiti Maal ei ole ning Kuu pinnast on küll tagasi toodud, kuid seda ei olnud võimalik kosmoseagentuurilt saada.

Katses kasutati kokku kümmet erinevat taime - salatikressi, põld-võõrkapsast, tomatit, redist, rukist, kinoad, spinatit, murulauku, herneid ning porrut. Taimed valiti katsesse, kuna tihti võib astronautide suust kuulda, et nende toit ei ole piisavalt maitsev. Nii otsustatigi valdavalt selliste taimede ja köögiviljade kasuks, mis toidud huvitavamaks võimaldaks muuta. Teadlaste sõnul kasvasid kõik taimed väga edukalt, välja arvatud spinat.

Samas olid erinevates tingimustes kasvanud taimede saagikuses märkimisväärsed erinevused. Marsi pinnas kasvasid taimed enam-vähem sama hästi kui Maal, kuid katse viitab, et Kuul kasvatatavate taimede saagikus oleks oluliselt väiksem.

Doktor Wamelinki sõnul on tegemist sellele vaatamata märgilise tööga, mis loob aluse tuleviku põllumajandusele. "Me olime väga rõõmsad, kui nägime, et esimesed simuleeritavas Marsi pinnases kasvavad tomatid on punaseks minemas," tõdes teadlane. "See tähendab, et nüüd on järgmine samm jätkusuutliku kinnise põllumajandus-ökosüsteemi suunas tehtud."