"See hetk, mil me maavälise elu avastame, saab olema revolutsiooniline. See paneb aluse tervele uuele mõtteviisile ning ma ei usu, et me selleks tegelikult valmis oleme," ütles Green.

Tõenäoliselt Marsi pinnast leitavad elu jäljed tõstatavad astrobioloogia rambivalgusesse ning samal ajal tõstatavad terve hulga inimlikumaid küsimusi. "Sellega kerkib terve hulk uusi küsimusi - kas see elu on meie sarnane? Kas me oleme omavahel kuidagi seotud?" esitab Green mõned küsimused, mis inimesi vaevama võivad hakata.

Arvatakse, et elu on Marsi pinnalt kolinud selle pinna alla, kuna planeedi pinnal olevad elutingimused on liiga ekstreemsed. Nii plaanivadki mõlemad punase planeedi pinnale saadetavad kulgurid puurida sügavale selle sisemusse.

"Me pole kunagi varem nii sügavale puurinud," selgitab Green. "Kui tingimused pinnal on ekstreemsed, kolib elu pinna alla." Sarnast põhimõtet on täheldatud ka Maal - kui puurida kilomeetrite sügavusele Maa pinda, on seal rohkem elu oluliselt mitmekesisem kui pinnal.

"Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, et kus on vesi, on ka elu," ütles Green. Ning kuna Marsilt on vett juba eri olekutes leitud, on järelikult ka väga tõenäoline, et seal on elu. Seejuures on uuringud näidanud, et suur osa veest on liikunud just pinna alla. Seetõttu mõlemad kulgurid keskenduvadki just pinnast elu otsimisele.

NASA Mars 2020 nime kandev kulgur ja ESA Rosalind Franklini nimeline marsikulgur peaksid mõlemad suuna punasele planeedile võtma juba järgmisel aastal. Siis saame ilmselt viimaks lõpliku kinnituse, kas Marsil on elu või mitte.