Hetkel kehtivad planeetide kaitse põhimõtted pärinevad 1960ndatest ja 70ndatest aastatest, kui esimesed lennud teistele taevakehadele alles algasid. Tänapäeval külastatakse kosmost aga üha tihemini ning kavas on ka mitmeid missioone, mille eesmärgiks on näiteks tagasi tuua teistelt kehadelt pärit pinnanäidiseid. Rääkimata plaanidest järgmise paarikümne aasta perspektiivis hakata teistele taevakehadele inimeste kolooniaid rajama.

Kõik see toob omakorda kaasa selle, et inimeste jälg nii meie päikesesüsteemis kui ka mujal maailmaruumis on muutumas üha invasiivsemaks. Üksikute missioonide puhul on täpsete ohutus- ja saasteprotokollide järgimine täpsem, kuid kui nende hulk suureneb hüppeliselt, võib sisse tulla ka lohakusvigu.

Nii võimegi jõuda olukorrani, kus toimetame näiteks Marsile Maalt pärit mikroobid ning rikume seega võimaluse planeeti ennast uurida või vastupidi, toome kosmosest Maale (potentsiaalselt ohtlikud) organismid, kes siin kanda kinnitada võiks.

Värske raporti üks autoritest, planeediteadlane Allen Stern ütles Gizmodole: "Planeediteadus ja planeetide kaitse on mõlemad viimaste aastate jooksul hüppeliselt arenenud ja mõlemad ka jätkavad arenemist. Samas peavad aga planeetide kaitse juhised olema ajakohastatud vastavalt meie kõige uuematele teadmistele ja tehnoloogiale."

NASA on kohati liiga usin

12 teaduse, inseneeria ja kosmosevaldkonna eksperdi koostatud raport sisaldab kokku 34 uut leidu ning 43 soovitust, kuidas seda teha võiks. Valdav osa neist ette- ja tähelepanekutest puudutavat küll NASA, kuid üldiselt jälgib suur osa NASA missioonidest kehtestatud nõudeid isegi liialt piinliku täpsusega. Raporti kohaselt võiks näiteks sellistes kohtades, kus mikroobid kuidagi kanda ei saaks kinnitada või kus nende eksistents midagi ei muudaks, oluliselt lõdvemalt võtta ning mitte määrustes näpuga järge ajada.

Nii tulekski raporti järgi NASA-siseselt ümber vaadata hetkel kehtestatud kategooriad, mille järgi taevakehi kategoriseeritakse. Hetkel on NASA-l viis kategooriat, millesse avastatud kehad määratakse ning mille alusel turvanõudeid jälgitakse.

Raporti autorite puhul võiks NASA kategoriseerimist teha aga paindlikumalt ning planeerida iga taevakeha puhul konkreetselt missiooni hetkel, milliseid turvanõudeid jälgitakse. Samuti oleks vaja eraldi kategoriseerida näiteks erinevaid geograafilisi piirkondi eri kehadel, kuna seal võivad olla eri tingimused, näiteks võib teatud piirkondades olla jääd.

Eraldi tsoonid inimestele ja kosmoseloodusele

Samuti pakub raport välja, et NASA võiks paika panna eraldi tsoonid. Ühed tsoonid, kus elu esinemine on tõenäoline ning seetõttu tuleks vähemalt esialgu Maalt pärinevad teadusmasinad ja inimesed sealt eemal hoida või sinna saata kontrollitult. Samal ajal võiks eksisteerida aga ka konkreetselt inimestele mõeldud alad, kus kontroll oleks oluliselt leebem.

Raport puudutas ka võimalike Marsilt tagasi tulevate inimmissioonide teemat ning selle kohaselt on tagasilennuks kuluv kuus kuud piisav aeg, et hinnata, kas astronaudid võivad Maale tagasi tulla ilma siin suuremat kahju tekitamata ning lisaks täidaks see aeg ka üldkarantiini eesmärki.

NASA lubas tegutsema hakata

Ameeriklaste kosmoseagentuur ütles, et neil on kavas raportis välja toodud soovitusi kasutada ning juba lähiajal astutakse eri osapooltega kõnelustesse, et uusi planeetidevahelise rändamise reegleid paika panna. See tähendab, et NASA peab lisaks kosmosesse kippuvatele eraettevõtetele maha istuma ka Valge Maja, USA Kongressi ning tõenäoliselt ka teiste kosmoseagentuuride esindajatega.