Värske uuring: Marsil on piisavalt hapnikku, et võimaldada elu
Teadlased uurisid Marsilt leitud soolvett ning teatasid, et seal on piisavalt hapnikku, et võimaldada mikroobset elu, vahendab Phys.org.
Esialgsete andmete kohal võiks selline mikroobne elu sarnaneda miljardite aastate tagusele elule Maal. Teadusžurnaalis Nature Geosciences avaldatud uurimuse kohaselt on osades kohtades hapnikusisaldus isegi selline, et tõenäoliselt võiks seal elada algelised hulkraksed organismid, näiteks käsnad.
"Me leidsime, et Marsil olevad ülikontsentreeritud soolalahused sisaldavad piisavalt hapnikku, et mikroobid saaksid seal hingata," ütles uurimisgruppi juhtinud Vlada Stamenkovic, kes on NASAga koostööd tegeva JPL-California füüsik. Stamenkovic ütles AFP-le, et tegemist on revolutsioonilise avastusega, mis muudab arusaamist Marsist nii praegu kui ka tulevikus.
Praeguseni on pigem arvatud, et Marsil oleva hapniku hulk on liiga väike, et mikroobset elu võimaldada. Stamenkovici sõnul on hapniku osakaal Marsi atmosfääris kõigest 0,14 protsenti (võrdluseks: Maal on see 21 protsenti) ning seega ei uskunud teadlased esialgu, et eluks hapnikku kasutavad eluvormid punasel planeedil võiks eksisteerida.
Maal arenesid aeroobsed, hapnikku hingavad organismid üheskoos fotosünteesijatega, kes süsihappegaasist hapnikku toodavad. Just see oligi aluseks keerulisemate eluvormide arenemiseks meie planeedil. Samas on ka Maal jätkuvalt näiteks ookeanite põhjas elavaid mikroobe, kes elavad peaaegu hapnikuvabas keskkonnas.
Elu Marsil?
Uuringu aluseks on see, et NASA Curiosity kulgur leidis Marsilt magneesiumoksiidi ühendeid, mis saavad tekkida ainult hapniku mõjul. Lisaks leidsid erinevad kulgurid ka soolvee allikad ning uurisid neid ning seal sisalduvaid elemente.
Kõrge soolasisaldus aitab takistada vee jäätumist, mis omakorda on oluline, et hapnikusisaldus vees säiliks. Kuna Marsil on enamasti temperatuurid pigem külmapoolsed, on just ülisuur soolakontsentratsioon värske avastuse juures üks kõige olulisemaid tegureid.
Teadlased kasutasid kliimamudeleid ning soolvee jäätumise mudeleid, et luua esialgne kaart aladest, kus vees võiks hapnikku sisalduda. Tõenäoliselt saadetakse alasid tulevikus uurima spetsiaalsed sondid. Uuringu kokkuvõttes on öeldud, et Marsil oleva hapniku hulk on kordades suurem, kui mikroobide eluks tarvilik oleks. Stamenkovici sõnul ei tähenda see aga, et nad väidaks, et Marsil on elu.
