Viking 1 ja 2 sondid maandusid Marsil 1976. aastal ning nende üheks eesmärgiks oligi just koguda infot Marsi pinnast, et teada saada, kas seal on elu või selle märke. Kokku viidi läbi neli erinevat eksperimenti, millest Levini sõnul oli elu avastamise seisukohast oluliseim tema enda poolt juhitud nn märgistatud söötmise (LR, ing. k. Labeled Release) katse.

Katse käigus tilgutati Marsi pinnast võetud näidisele 7 radioaktiivselt märgistatud orgaanilist molekuli. Kuigi leiti, et mingisugune ainevahetus toimus ning kuidagi moodustus planeedi pinnases süsihappegaas, siis ülejäänud eksperimendid ei näidanud, et pinnases oleks olnud orgaanilisi osakesi. Selle tulemusel jõudsid teadlased järeldusele, et katse käigus saavutatud esialgne positiivne tulemus oli tingitud hoopis Marsi oksüdeeruvast pinnasest, mitte hingamisest planeedi pinnas.

Levini sõnul näitasid testi tulemused aga hoopis seda, et punase planeedi pinnas toimub mikroobide hingamine. "Marsil läbi viidud testi tulemused olid väga sarnased sellele, mis sarnase testiga on saadud Maal. Toona tundus meile, et leidsime vastuse ühele kõige olulisemale küsimusele," kirjutas Levin.

Kuid just teised katsed, mille käigus midagi ei leitud, tõmbasid toonasele avastusele vee peale. Levin aga ei ole ametliku seisukohaga nõus ning tema sõnul tuleks tulevased Marsi-missioonid ümber vaadata ning seada fookuseks hoopis mikroobse elu olemasolu uuesti üle vaatamise. Näiteks 2020. aastal Marsile mineval kulguril aga ühtegi sellist eksperimenti ette nähtud ei ole.

NASA esindajad ütlesid aga ametlikus kommentaaris, et nemad Levini väidetega nõus ei ole. "Üldine arvamus valdavas osas teaduslikus kogukonnas on see, et Vikingi missioonide käigus läbi viidavad katsed ei ole eraldiseisvalt mingid erilised tõendid," ütles agentuuri esindaja Allard Beutel USA väljaandele Fox News. NASA jääb seega oma arvamuse juurde, et süsihappegaas planeedil tekkis keemiliste reaktsioonide, mitte mikroobide hingamise tulemusel.