Antarktiline saagikoristus: sakslased kasvatasid lõunamandril ilma päikesevalguse ja mullata mitu kilo köögivilju

Sakslaste Neumayer-Station III nimelises polaarjaamas oli hiljuti esimese saagi koristusaeg ja teadlased kogusid "peenrailt" 3,6 kilo lehtsalatit, 18 kurki ja 70 redist. Mulda, päikesevalgust või taimemürke ei kasutatud.

Selle asemel kasutati taaskäideldud vett ja erinevaid toitained, taimi valgustati aga LED-lampidega. Ühtlasi mõõdeti hoolega süsihappegaasisisaldust ruumis. Sellist taimekasvatusmeetodit, mille puhul kasutatakse mulla asemel mineraalsete toitainete lahuseid, nimetatakse hüdropoonikaks ehk vesiaianduseks.

New day, fresh harvest. The first cucumbers #madeinantarctica from our #space greenhouse Eden-ISS! 😋 🤤 🥒🥒 pic.twitter.com/ptLLDam1ra

— DLR - English (@DLR_en) March 30, 2018

Seemned pandi „maha“ veebruari keskel ja pärast seda pidi antarktiline aednik (tegelikult ametilt insener, kes pidi endale taimekasvatuse põhitõed enne selgeks tegema) Paul Zabel rinda pistma erinevate ootamatute muredega nagu mõned süsteemivead ja aasta tugevaim torm. Taimede kasvule need kuidagi mõju ei avaldanud.

Neymayr-III aastal 2009.

FOTO: Foto: Felix Riess/Wikimedia Commons

See on alles algus: Saksa lennundus- ja kosmosekeskuse koordineeritava (DLR) projekti raames on plaanis kuni maikuuni noppida 4-5 kilo värsket köögivilja nädalas.

Põhjus, miks lennundus- ja kosmosekeskus asja koordineerib, on selles, et tulevikus oleks väga mugav, kui sellisel viisil saaks hakata taimi kasvatama näiteks kosmoselendudel või näiteks Marsil. See tähendaks, et pole vajadust sedavõrd palju toidukraami kaasa vedada, sest osa sellest on võimalik kohapeal seemnetest toota.

Antarktikas on hetkel väljaspool sakslaste jaama umbes 20 külmakraadi, ütleb ScienceAlert.