Kanadas Calgarys pööras ilm nii krõbekülmaks, et pingviinid toodi loomaaias õuest tuppa sooja
Loomaaia eeskirjades seisab, et kui temperatuur on madalam kui -25°C, tuleb ka kuningpingviinid toasooja tuua. Mis siis veel teistest loomadest rääkida. Uue aasta paiku oli Calgarys välisõhu temperatuur umbes -28°C.
Kuningpingviinid ei ela ainult Antarktise mandri põhjapoolseimatel aladel, vaid ka mandrist veel kaugemale põhja poole jäävatel saartel. Seal on temperatuur üldiselt pisut soojem ja kliima subantarktiline. Kui eeskätt seostame pingviine jää ja lumega, siis kuningpingviinid eelistavad hoopis lume- ja jäävabu alasid. Ehkki linnud on külmade temperatuuridega kohastunud, ei ole nende kodusaartel siiski kunagi nii külm kui oli aastavahetusel Calgarys. Nii et tegelikult pole selles, et kuningpingviinid külma eest tuppa viiakse, midagi liiga erilist, seda on tehtud varemgi.
Loomaaia kuraator Malu Celli ütles ajalehele The Globe and Mail, et psühholoogiliselt saaksid pingviinid ilmselt ka sellise külmaga õues hakkama, aga arvestada tuleb ka seda, et tegu pole metsikute lindudega. Lisaks on Calgary pingviinideperes hetkel ka väike tibu kasvamas.
Kuningpingviin on üks suuremaid pingviiniliike, temast suurem on veel vaid keiserpingviin. Nii kuning- kui keiserpingiin on sama linnupere liikmed ja näevad ka mõneti sarnased välja. On aga ka erinevusi: keiserpingviin on suurem, tema pikkus võib olla kuni 120 sentimeetrit, kuningpingviini pikkus on 70-100 cm. Keiserpingviin on märksa massiivsema kehaehitusega - erinevalt kuningpingviinist elab ta Antarktise mandril ja peab seal hakkama saama palju karmimate-külmemate ilmaoludega kui subantarktilistel saartel elav kuningpingviin.
Ehkki lindude sulestik on paljuski sarnane, on nende näod siiski erinevad. Keiserpingviinide nokatipud on pisut rohkem allapoole kaardus ja kui kuningpingviinide põsel olev laik on pigem erkoranž, siis "keisritel" on see rohkem kollakas.
Praeguseks on ilm Calgary kandis jälle soojem ning pingviinid on taas õues toimetamas.
