Karm näljasurm tuhandete hukkunutega: suures pingviinikoloonias elas talve üle vaid kaks tibu
Tuhanded adeelia pingviini tibud surid ühes suures Antarktika linnukoloonias sel talvel nälga. Põhjus seisneb kliimamuutuse tõttu erakordselt paksuks muutunud merejääs, mille tõttu on linnuvanemad pidanud kaugemale rändama, et poegadele toitu otsida. Vanalinnud ei jõua aga õigeks ajaks tagasi.
Prantsuse teadlased koos Maailma Looduse Fondi (WWF) esindajatega uurisid Petreli saarel elanud pingviine. Seal asub prantslaste enda polaaruurimisjaam ja ka suur pingviinikoloonia, milles elab 18 000 pesitsevat linnupaari. Piirkonda kutsutakse Terra Adélieks, kuna seda linnuliiki elab seal sedavõrd palju.
Sel aastal elas aga antarktilise talve üle vaid kaks koloonias koorunud tibu. Teadlased leidsid tuhandeid mune, millest jäid linnupojad välja haudumata ja lumelt palju surnud tibusid.
"See masendav sündmus on väga erinev kujutlusest, mis inimestel üldiselt pingviinidest olla võib," ütles WWFi polaarprogrammide juht Rod Downie. "Nagu Tarantino versioon "Lustakatest Jalakestest", surnud pingviinitibud kõikjal rannal lebamas."
Neli aastat tagasi juhtus samamoodi - või õigemini läks veel hullemini. Siis elas koloonias 20 196 linnupaari ja talve ei elanud üle mitte ükski tibu.
Antarktika mitmetes piirkondades on kliima soojenemise tõttu tegelikult merejääd varasemast vähem, kuid Petreli saar on erand. Aastal 2010 murdus Mertzi liustiku keel ja merre "sulpsatas" Luksemburgi suurune jäämägi. See juhtus saarest umbes 250 kilomeetri kaugusel ja põhjustas muutusi hoovustes ja jää tekkesüsteemides.
Täiskasvanud pingviinid pidid toiduotsingutel lisajää tõttu rändama 100 kilomeetrit kaugemale kui varem. Tibud jäid kauaks nälga, külmetasid ega olnud võimelised muuhulgas ka vihmasele ilmale vastu panema, kuna nende sulestik ei ole ses vanuses veel veekindel.
"Merejää hulk on kasvamas ja selle liigi jaoks on tegu probleemiga, kuna toiduotsingute paik - merejää serv - jääb pesitsuspaigast üha kaugemale," ütles uuringu juht Yan Ropert-Coudert Prantsusmaa riiklikust teadusuuringute keskusest. "Jää kahanemine oleks lindudele abiks, aga kui see liiga palju kahaneb, võib see mõjutada toiduahelat. Merejääst sõltuva linnu seisukohalt tähendab see, et nad vajavad optimaalset merejää hulka, et elu edeneks."
Sel nädalal on plaanis arutada Antarktikasse uute merekaitsealade loomist. Ehkki need ei hoia ära või pööra tagasi kliima soojenemist, võivad need siiski pingviinide ja teiste mereloomade kaitsel abiks olla - näiteks seeläbi, et piirkonda ei lubata krillipüüdjaid (krill on pingviinide ja paljude teiste mereelanike, näiteks vaalade põhitoidus).
