Selle loodusliku preparaadi loomise juures on konsortsium, kuhu kuuluvad Tartu teadusettevõte Icosagen, Harjumaal Saku vallas tegutsev tootja AS Chemi-Pharm, Tartumaa ternespiima toodete valmistaja OÜ Teadus ja Tegu, samas maakonnas Eesti maaülikooli katselaudana tegutsev Eerika Farm ning ka Tartu ülikool.

Kasutatakse viiruse antigeenide süsti saanud lehmi

Millest seni on väga vähe räägitud, on selle looduspreparaadi toomine. Sprei ainsaks bioaktiivseks komponendiks on lehma ternespiim. Seda saadakse Eerika Farmi lautades, kus tiinetele lehmadele süstitakse koroonaviiruse antigeene, et nende organism hakkaks vahetult enne poegimist piima tootma koroonaviiruse vastaseid IgG/IgA antikehi. Teadlased ise nimetavad sellist protsessi hüperimmuniseerimiseks. Lehmadele süstitakse täpsemalt 0,5 milligrammi koroonaviiruse antigeeni - sisuliselt on tegemist lehmade vaktsineerimisega.

Kohe poegimise järel lüpstakse koroonaviiruse antikehadega varustatud piim välja. Selgub, et esialgne loomkatseprojekti loakomisjonilt saadud luba nõudis, et nii poeginud lehmad kui ka vastselt ilmavalgust näinud vasikad surmataks otsekohe.

Kuid nii see ei läinud.

„Taotlesime esmasele loale lisaloa, mille kohaselt me saame katses olevaid lehmi edaspidi kasutada, et teha tehnoloogiline edasiarendus ning hakata antikehi puhastama nii ternespiimast kui ka piimast," ütles Icosageni operatiivdirektor Andres Tover.


Seega antikehadega varustatud piima allikaks olevaid lehmasid toote arendustööde ega tootmise käigus surmata ei ole tulnud ega nähtavasti tulegi. Tover märkis, et immuniseerimine SASR-COV-2 antigeenidega ei muuda lehmade elukvaliteeti kuidagi halvemaks  nad elavad sisuliselt samasugust elu nagu tavalised laudalehmad.