Siber: kas 60 aasta pärast paradiis?

Samal ajal kui piirkonnad Kesk-Aafrikas ning näiteks Miami Beach on muutumas kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks ning küsimärgi all on ka inimkonna olemasolu 30 aasta perspektiivis, võib praegu normaalseks eluks liiga külm Siber kliima soojenedes päris meeldivaks muutuda.

Praegu teatakse Siberit peamiselt jäiste maastike, karmide elutingimuste, imelikku värvi lume ning pea täiuslikult säilinud, igikeltsast välja sulavate jääaegsete loomade säilmete poolest.

"Environmental Research Letters" avaldas värskema uuringu, mille kohaselt on kliima ja sellest tulenevalt ka piirkond oluliselt muutumas.

"Kui praegu on Aasias osa Venemaast ekstreemselt külm ning inimasustus seal seetõttu hõre, siis tulevikus muutub piirkond soojema kliima tõttu inimestele palju sobilikumaks elupaigaks. Seda peamiselt toidu kättesaadavuse, toidu tootmise võimaluste tekkimise ja ka tootlikkuse paranemise tõttu," rääkis uuringu juhtivautor Elena Parfenova Krasnojarski uurimiskeskusest.

Aasia-Venemaa on meeletu, umbes 13 miljoni ruutkilomeetri suurune maamassiiv, mis moodustab 77% Venemaa pindalast, kuid seal elab vaid 27% rahvastikust. Lisaks on inimesed koondunud ala lõunapoolsele servale, kus temperatuur on vähem karm ja pinnas viljakam.

Kuid olukorras kus maakera keskmine temperatuur inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemise tagajärjel kerkib ning osad piirkonnad maakerast muutuvad liiga palavaks või jäävad vee alla, võib Siberis kliima muutuda meeldivamaks, kui mitte päris vahemereliseks.

Nendele järeldustele jõudmiseks koostasid uurijad kaks süsihappegaasi kontsentratsioonist lähtuvat kliimasoojenemise mudelit - esimene neist on mõõduka kliimamuutuse mudel (RCP 2,6) ning teine ekstreemse kliimamuutuse mudel (RCP 8,5).

Neid mudeleid kasutati temperatuuride ja sademete muutuste arvutamiseks Aasia-Venemaa territooriumil ning neid vaadeldi kolme inimasustusega seotud olulise indeksi kontekstis:

Esiteks vaadati, kas maa üldse suudab vastu võtta, ülal pidada ja taluda inimasustust ehk mis on maastiku ökoloogiline potentsiaal (Ecological Landscape Potential ehk ELP);

Teiseks vaadati kui külm on keskmine talv ning kolmandaks vaadati seda, kui ulatuslik on igikelts kummagi kliimasoojenemise mudeli rakendumise korral.

Mudelite kohaselt võib kesktalvine temperatuur RCP 2,6 korral tõusta 3,4 kraadi ja RCP 8,5 korral lausa 9,1 kraadi Celsiuse järgi.

Kesksuvised temperatuurid võivad tõusta vastavalt 1,9 kuni 5,7 kraadi. Seejuures kasvavad sademed 60 mm (RCP 2,6) kuni 140 mm (RCP 8,5) võrra aastas.

See eelnev numbrite rodu tähendab, et isegi mõõduka kliimasoojenemise mudeli kohaselt paraneb piirkonna ELP ehk ökoloogiline potentsiaal 15 %.

See omakorda tähendab, et piirkond võib vastu võtta, ülal pidada ja välja kannatada kuni viis korda rohkem inimasustust kui praegu. Ekstreemsema kliimamuutuse mudeli kohaselt paraneb Siberi ELP lausa üle 50%.

Simulatsioonid näitavad, et RCP 8,5 ehk ekstreemsema kliimamuutuse mudeli kohaselt on Siberi kliima aastaks 2080 pehmem ning igikeltsaga kaetud ala väheneb praeguse umbes 65% pealt umbes 40% kanti.

Kuigi ainult kliimat ja selle muutumise potentsiaali vaadates tundub tulevik Siberi jaoks roosiline, ei maksa veel maja müüa ja asju pakkima hakata.

Esiteks on paljude võimalike stsenaariumite hulgas inimkonna otsa saamine kaua enne seda kui Siber elamiskõlblikuks muutub ning teiseks puudub Siberis normaalne infrastruktuur.

Lisaks on Siberis palju probleeme ka metaanimullidega, igikeltsast välja sulavate iidsete viirustega ning imelike haiguspuhangutega. Tõenäoliselt võib peletavate faktorite ammendav nimekiri päris pikk saada.