Hundi pea leiti külmununa Kirde-Venemaal Siberist, Tirekhtyakhi jõe äärest, Põhjapolaarjoonest kõrgemal ning sealt mitte väga kaugelt leiti ka koopalõvi beebi säilmed.
Arvatakse, et pea oli muistse jahimehe poolt võetud trofee ning selle vanuseks hindavad Jaapani teadlased 40 000 aastat. Koopalõvi kutsikas pärineb umbes 30 000 aasta tagusest ajast.
Nii hundi pea kui ka koopalõvi kutsikas olid lausa hämmastavalt heas seisus - näiteks hundi aju oli puutumata ning lihased ja karvkate heas korras. Koopalõvi kutsikal on selgelt näha silm, nina ja isegi vurrud.
Teadlased nimetavad just hundi pea leidu äärmiselt unikaalseks, sest lõvikutsikaid on ka varem leitud. See on esimene kord, kui leitakse jääajal elanud täiskasvanud hundi säilmed, mille kude on säilinud. Pea küljes olnud karvkate on sarnane mammuti karvkattega.
Pea järgi võib hinnata, et see hunt oli tuntavalt suurem, kui tänased Siberi hundid. Leitud pea pikkus oli ca 40 cm ja tänapäevaste huntide kogupikkus on umbes 80 cm.
Teadlased võrdlevad leidu nüüd tänapäevaste huntidega, et saada aru kuidas loomad on läbi kümnete tuhandete aastate arenenud.
Rootslased uurivad ka eluka DNAd ning on võimalik, et pea alusel on võimalik ka kogu looma väljanägemine rekonstrueerida.
Siberi igikeltsast tuleb põnevaid avastusi välja päris hulgi. Kas põhjuseks on kliimasoojenemine või miski muu, aga hundi pea ning samal ajal leitud 30 000 aastat vana koopalõvi kutsika säilmed ei ole kaugeltki mitte ainukesed leiud.
Aastatel 2015-2017 leidsid teadlased samast kandist veel kolm "lõvikutsikat," mis olid samuti hästi säilinud ja andsid teadlastele võimaluse esimest korda iidsete loomade organeid näha ja uurida.
Samast piirkonnast on põnevaid ja hästisäilinud leide ilmunud varemgi. Näiteks 2013 aastal leiti sealt iidse piisoni nahatükk.