Metaani hulk atmosfääris kasvab ja me ei tea miks

Metaan on süsihappegaasist hullemgi kasvuhoonegaas ning kui süsihappegaasi heitmekoguste kasv on maailma ärevile ajanud, siis nüüd võiks maailmalõppu kuulutama hakata. Nimelt näitavad viimaste aastate andmed, et metaani hulk atmosfääris on hüppeliselt kasvanud. Möödunud aasta kasv on viimase paarikümne aasta suuremaid ning teadlased ei oska põhjuseid öelda.

NOAA poolt avaldatud andmete kohaselt oli maa atmosfääri metaanisisaldus jaanuaris 1866,1 ppb ehk miljardi kohta. Aastaga kasvas metaaniosakeste arv miljardis 10,77 võrra - kuigi kasv tundub väike, on tegemist viimase paarikümne aasta kiiruselt teise aastakasvuga. Mõõtmistulemustest kirjutas ajakiri New Scientist.

Võrreldes süsihappegaasiga soojendab metaan kliimat palju rohkem. Kuigi metaan ei säili atmosfääris kaua, on selle mõju suurem ning seda ei seo atmosfäärist näiteks ka taimestik.

Metaan satub atmosfääri peamiselt looduslike protsesside kaudu - metaan on teatud tingimustes orgaanilise aine lagunemise kõrvalprodukt ning seda eraldub näiteks soodest ja märgaladelt.

Kuid palju metaani lekib ka inimtegevusega seotult - kariloomade kasvatus on üks peamistest metaaniallikatest ning gaasi pihkub torustikest ja kaevudest, mis metaani inimkasutusse viivad. Kuid seda eraldub näiteks prügimägedest - suurem osa maailmast ei ole normaalselt korraldatud jäätmemajandusega.

Selle gaasi olemasolu atmosfääris ei anna iseenesest põhjust muretsemiseks, küll aga teeb teadlasi murelikuks see, et metaani hulk on kasvanud alates 2007 aastast kiirenevas tempos ning teadlased ei oska tõusvaid trende täpselt selgitada.

Küll aga teavad teadlased seda, et kui metaani hulk atmosfääris jätkab praegusel tasemel kerkimist, siis muutub Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmine - hoida globaalset kliimasoojenemist alla kahe kraadi - väga keeruliseks.

Üks spekulatsioon ütleb, et kliima soojenemisel vabaneb oodatust rohkem metaani troopilistelt märgaladelt. Siinjuures kardetakse võimalikku iseennast toitvat ahelreaktsiooni - soojenemisel eraldub veelgi rohkem metaani, mis põhjustab veelgi rohkem soojenemist. Küsimus on selles, et kus on murdepunkt, millest tagasi pöördumine on keeruline.

Teine võimalus metaani hulga kasvu seletada ei ole meeldivam - võibolla on kasv seotud nn metaani aegpommiga ehk igikeltsa alla lõksu jäänud metaanitaskute vallandumisega. Sulades vabaneb lõksu jäänud metaan atmosfääri. Mõni aeg tagasi räägiti uudistes suurtest kraatritest Siberis, mille tekitas tõenäoliselt just sulava pinnase alt vabanenud metaan.

Pole täpselt teada, kui palju on arktilste alade jää all metaani lõksus, kuid räägitakse, et kui see peaks kord vabanema, võib rääkida metaaniapokalüpsist. Ka siin peitub võimalik veerema hakkava lumepalli efekt - kui metaan kui agressiivne kasvuhoonegaas atmosfääri vabaneb tõuseb temperatuur kiiresti ja see vallandab veelgi rohkem metaani...

Osad teadlased samas paanikaks põhjust ei näe ning igijää ja igikeltsa sulamisest metaani vabanemine on vaid üks oletustest. Kuid et täpselt teada, oleks vaja tõendeid, andmeid ning arusaama sellest, mis metaani hulka atmosfääris nii kiiresti kasvatab. Ja seda ei ole.