Venemaa sulav igikelts tõotab Siberi katku puhangut
Igikeltsas ja jääs võib peituda kõiksugu halbu üllatusi. Kui eelmisel nädalal kirjutasime liustikes peituvatest tuumajäätmetest, siis nüüd hoiatavad eksperdid, et Jakuutias võib jääst vabaks pääseda Siberi katku põhjustav bakter.
The Telegraph vahendab, et külmas Jakuutias on kliima soojenemise mõjud ühed suurimad - viimase kümne aasta jooksul on piirkonna pealinnas Jakutskis keskmine temperatuur tõusnud lausa 2,5 kraadi. Värske ehitusprojektiga seoses tuligi välja üks kliima soojenemisega kaasnevatest muredest - igikeltsas peituvad Siberi katku spoorid, mis soojaga vabaks võivad pääseda.
"Antraksi spoorid on võimelised igikeltsas elama kuni 2500 aastat. Kui need igikeltsast välja sulavad ja meie temperatuuri satuvad, ärkavad need uuesti ellu," hoiatas Jakuutia bioloog Boris Keršengolts. Kuigi hetkel on Jakutski temperatuurid veel külmad ning võivad talvel ulatuda kuni 60 miinuskraadini, tekitavad soojenemisprotsessid kohalikel elanikel muremõtteid.
Probleemi on kinnitanud ka Venemaa president Vladimir Putin, kes hiljutisel Arktika foorumil ütles, et Venemaa soojeneb keskmiselt 2,5 korda kiiremini kui ülejäänud maailm. Ka Putini sõnul on tegemist murettekitava trendiga.
Igikeltsast Venemaal puudust ei tule
Venemaa pinnast umbes 2/3 katab igikelts ning Jakuutia piirkond on sellega pea täielikult kaetud. Kohati võib põhjalikult läbi jäätunud maapinna kiht olla lausa paarikümne meetri sügavune. Viimasel ajal on täheldatud, et igikeltsa pindmine kiht, mis ka varasemalt sulanud on, sulab nüüd rohkem ja varem. Melnikovi Igikeltsainstituudi andmetel väheneb igikeltsa sügavus Jakuutias igal aastal umbes viie sentimeetri võrra.
Selles pinnas peidabki ennast Venemaal laiuva piirkonna järgi nime saanud haigus, mille tagajärjel 2016. aastal hukkus umbes 2000 põhjapõtra ning vähemalt 96 inimest sattus haiglasse. Toona hindasid eksperdid, et haiguspuhangus olid süüdi soojad temperatuurid, mis soodustasid sulamist ning tõid katku ammustest matmispaikadest, kuhu põhjapõdrakasvatajad kümneid või isegi sadu aastaid tagasi enda haigestunud põdrad jätsid. Loomade korjuste lagunemise tagajärjel sattusidki antraksi spoorid toona pinda, kust need nüüd üha enam välja tulemas on.
Inimesed nakatuvad haigusega tavaliselt bakteri spoore sisse hingates või neid kogemata sisse süües või juues. Võimalik on nakatuda ka lahtise haava tagajärjel, siis tekivad haigestunul musta tuumaga valulikud villid. Tavaliselt põhjustab bakter palavikku, oksendamist ja kõhulahtisust, kuid õnneks on see antibiootikumide abil ravitav, samuti on võimalik end selle vastu vaktsineerida.
Kuid eksperdid hoiatavad, et igikeltsas võib enda peita teisigi ohtlikke haigusi - praeguseks on leitud jälgi näiteks rõugetest ja 1918. aastal ülemaailmse pandeemia põhjustanud Hispaania gripist. 2014. aastas läbi viidud uuring näitas, et teoreetiliselt on võimalik isegi kuni 8 miljoni aasta vanuste bakterite igikeltsast üles sulatamine, seega tegelikult ei pruugi meil isegi veel teada olla, milliste ohtudega me silmitsi seisame.
