Geenmuundatud toit: kas maailma hävitaja või päästja?

"Geneetiliselt muundatud taimed on ebatervislikud ja keskkonnakahjulikud." Nii arvatakse veel praegugi, 25 aastat pärast seda, kui esimene neist valmistatud toiduaine poodi lubati. Tegelikult ei ole geenmuundatud taimed küll kellelegi ainsatki haiguspäeva põhjustanud ning uusimate võtetega saab meie toiduainete omadusi parandada nii, et need lahendavad me koduplaneedi ühed suuremad mured.

Demonstrantide plakatitel seisab: "Ei Frankensteini toidule!" Neil kujutatakse köögivilju, millesse on torgatud süstlad. Meeleavaldajateks on USA tarbija­te ühingud ja nad on protestimas nende supermarketite ees, kus müüakse uut sorti tomatit ’Flavr Savr’. Frankensteinluses süüdistatav köögivili on esimene geneetiliselt muundatud aiandussaadus, mis on saanud toidupoe müügiloa. Tootjate lubadused on suured: ’Flavr Savr’ püsib kauem värske ja säilitab ikka oma maitse.

See stseen supermarketite parklates pole siiski hiljutine, vaid tomat jõudis USAs müügile juba veerand sajandit tagasi ehk aastal 1994. Tomatit ’Flavr Savr’ ei saatnud edu – osalt seetõttu, et tarbijad olid skeptilised; teisalt seepärast, et see ei maitsenud siiski nii hea, kui tootjad lubasid. Sellest hoolimata jätkus järgmistel aastatel geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde väljatöötamine.

Tänapäeval on 94 protsendil sojaubadest, 94 protsendil puuvillast ja 92 protsendil maisist, mida USAs kasvatatakse, üks või mitu geeni, mida on laboris muudetud. Tänu sellisele peenhäälestusele annavad GM-taimed rohkem saaki või on putukate rünnakutele vastupidavamad – need on omadused, millest saavad pea­asjalikult kasu farmerid ja kontsernid, kes on uued supertaimed välja töötanud ja vajalikud patendid võtnud. Nõndanimetatud geenikääride ehk tehnoloogia CRISPR-Cas9 leiutamise ja kasutuselevõtuga on aga kogu maailma taldrikutele ja riisikaussidesse jõudmas sootuks uus geenmuundatud toidu­ainete põlvkond.

Nende „kääridega“ on võimalik korrigeerida kultuurtaimede ja kariloomade geene palju täpsemini kui varem ja tulemuseks pole mitte ainult uued, vaid ka tervislikumad versioonid paljudest toiduainetest, mida meil kombeks süüa on. See tehnoloogia on ka vältimatu lahendus, kui meil tuleb toita maailma kasvavat rahvastikku, ilma et üha intensiivistuv toiduainete tootmine toimuks keskkonna arvelt.

Loe lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!