Washington Post kirjutab, et putukad kannaks kaasas geneetiliselt muundatud viiruseid, mis suudaks taimi ühe kasvuperioodi jooksul kõigi nende hädade eest kaitsta.
Ameerika Ühendriikide kaitseuuringute keskuse DARPA poolt rahastatud projekt kannab nime "Insect allies", ehk putukliitlased. Vaatamata sellele, et nimi kõlab positiivselt, on paljude spetsialistide hinnangul tegemist tõelise Pandora laekaga.
Teadusžurnaalis Science artikli avaldanud teadlaste hinnangul on tegemist tehnoloogiaga, mida kaitse asemel võib ka edukalt kasutada rünnakuks. Kriitikute sõnul on tegemist lihtlabase biorelva arendamisega.
DARPA programmijuht Blake Bextine aga kriitikaga ei nõustu ning rõhutab, et ettevõtmisel ei ole sõjakad eesmärgid. "Ma ei arva, et üldsus peaks muretsema," ütles Bextine Washington Postile. Ta tõdes, et putukliitlaste tehnoloogiat saab kasutada nii ründamiseks kui ka kaitsmiseks, kuid viitas, et sarnaseid seoseid saaks luua põhimõtteliselt iga tänapäevase tehnoloogia puhul.
"Meie eesmärk on taimedele viiruste abil üle kanda häid tunnuseid," ütles Bextine. "Oleme keskendunud positiivsele eesmärgile ja tahame tagada põllumajandussaaduste kaitse, sest nende julgeolek on meie silmis ka riikliku julgeoleku küsimus," sõnas ta.
Uudse armee arendamiseks on aluse loonud geenimuundamistehnoloogiad, mille alal viimase aastakümne jooksul on toimunud tõsine revolutsioon. Näiteks võiks üheks võtmetehnoloogiaks olla CRISPR, mis aitab teadlastel viiruseid muundada nii, et need avaldaks taimedele positiivset mõju. Näiteks oleks võimalik sisse lülitada taimede geenid, mis kontrollivad selle kasvu. Selline lahendus oleks kasulik juhul, kui taim on mõjutatud ulatusliku põuaperioodi poolt.
Bextine'i sõnul on võimalike ökoloogiliste probleemide vältimisele mõeldud ning välja töötatud ka vajalikud kaitsesüsteemid. Näiteks ei tegeleta ulatuslike ja päritavate tunnuste kujundamisega, vaid üritatakse leida võimalus manipuleerida selliseid geenilüliteid, mis kontrolliks taimede tegevust lühiajalise perioodi vältel.
DARPAle omaselt ei pruugi me sellest projektist enam kunagi midagi kuulda. Keskus tegelebki just selliste projektide rahastamisega, mille puhul on kasutuselevõtu tõenäosus väike, kuid võimalik kasutegur väga suur. Kuigi uuringud on alles algfaasis, on teadlased juba sarnast tehnoloogiat katsetanud, et viia taimedesse näiteks geen, mis paneks selle tootma fluorestsentset ainet. Katse toimis ja testimiseks kasutatud maisitaim helendas pimedas.
