Järjekordne kummaline geenimuundamisprojekt Hiinas: teadlased kloonisid ülikergelt haigestuvat ahvi
Hiina National Science Review teadusajakirjas avaldatud uuringute raames eemaldati hulgal ahvidel CRISPR-Cas9 tehnika abil geen, mis reguleerib ööpäevast elurütmi. Muudetud geenidega ahvidel tekkis terve hulk probleeme: nad magasid vähem, tegutsesid rohkem öösel ning näitasid ärevuse ja depressiooni märke. Samuti märgati ahvidel skisofreeniaga seotud tunnuseid.
Sellest samast populatsioonist valiti üks ahv, kellest tehti kloonid. Teadlased eemaldasid ahvi munarakust tuuma ning asendasid selle doonorahvilt võetud rakutuumaga. Sellest rakust kasvatati embrüo, mis siirdati emaslooma, kes kloonid ilmale tõi.
"Meie eesmärk on geenmuundada viljastatud embrüoid, et luua esimene grupp geenmuundatud ahve. Sellest grupist valime ühe ahvi, kelle geenid on täielikult muundatud ning kellel on kõige raskekujulisemad haiguse fenotüübid. Tema saab olema tuumasiirdamise doonor," selgitas Qiang Sun, uurimuste põhiautor.
Teadlaste sõnul saaks geenmuundatud ahvide põhjal luua mudelid mitmetest haigustest, mida on võimalik kohandada ka inimestele. Mudelid saaks luua ajuhaigustest, diabeedist, immuunsüsteemi ja ainevahetuse tõrgetest ning vähist.
Projektis osalenud teadlase Mu-ming Po sõnul töötavad nad selle kallal, et uuringute läbi viimiseks oleks vaja vähem ahve. See saab võimalikuks, kui kloonimistehnika muutub efektiivsemaks ning teadlased on võimelised ilmale tooma protsentuaalselt rohkem geenimutatsioonidega ahve ning vähendama mittemuundatud geenidega ahvide hulka iga kloonitud pesakonna puhul.
Õhus on samad ohud, mis inimeste muundamise puhul
Deborah Cao, Austraalia Griffithi Ülikooli professor, kelle fookuseks on loomade heaolu, eetika ja juriidika, ütles Newsweekile, et kuigi teadlased järgisid täpselt rahvusvahelisi loomade peal katsete tegemise reegleid, on õhus siiski nii mõnigi küsimärk.
"Isegi kui CAS-i (Hiina Teaduste Akadeemia - Forte) teadlased järgisid reegleid, on sellisel teadustööl palju võimalikke ning senini tundmatuid riske. Need riskid ei ole väheolulised lihtsalt seetõttu, et tegemist on loomadega," ütles Cao.
Tema sõnul on häiriv, et teadlased plaanivad katsete tarvis veelgi rohkem ahve kloonida, isegi kui lõppeesmärgiks on katseteks vajalike ahvide hulka vähendada. "Parim moodus ahvide hulga vähendamiseks on lõpetada sellised loomkatsed. Selle asemel, et üritada arendada ahvihaiguste mudeleid ning laiendada neid inimestele, tasuks luua hoopis inimhaiguste mudelid," ütles Cao.
