360-kraadine video: mis tunne on seista vesinikpommi plahvatuse kõrval?
Ivy Mike'i nime kandvat pommi testiti USA võimude poolt 1952. aasta 1. novembril Enewetaki atollil. Pommi plahvatus oli võrdeline 10,4 megatonni dünamiidi plahvatusjõuga ning tekitas plahvatuse hetkel umbes kolme kilomeetrise diameetriga tulekera. Plahvatuse tagajärjel tekkiv "seen" kerkis 41 kilomeetri kõrgusele ning selle "jalg" oli plahvatuse haripunktis 32 kilomeetrise läbimõõduga, "seenekübar" aga lausa 161 kilomeetrise läbimõõduga.
Termotuumapommi hävitava jõu tekitavad tuumasünteesireaktsioonid, kus kergete aatomituumade ühinemisel vabaneb hetkeliselt väga suur kogus energiat. Pomm lõhkeb kahes faasis - esimesena lõhustatakse Uraani 235-isotoop, mille tagajärjel vabaneb suur hulk energiat. See omakorda võimaldab termotuumareaktsioni ning loob selle toimumiseks vajaliku kõrge temperatuuri ja rõhu.
Kuna termotuumakütusena kasutatakse enamasti vesiniku raskeid isotoope (deuteeriumi ja triitiumi), kutsutaksegi relva ka vesinikpommiks.
Termotuumarelvasid on katsetanud kuus riiki: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ja India. 2016. aastal teatas vesinikpommi katsetustest ka Põhja-Korea, kuid seda pole sõltumatud allikad siiani kinnitanud. Samuti on spekuleeritud, et vesinikpomm võib olla ka Iisraeli tuumaarsenalis.
Vaata videost, milline maailma esimese vesinikpommi plahvatus välja võis näha!
