Justkui lendav hernehirmutis: teadlased leiutasid drooni, mis hakkab lennujaamades linde peletama

Tänu niisugusele tehnoloogiale võiks kokku hoida märkimisväärseid rahasummasid ja päästa ka inimelusid.

2015. aasta uurimuse kohaselt läksid lennukite ja lindude või linnuparvede kokkupõrked lennufirmadele maksma umbes 1,36 miljardit dollarit aastas, kirjutab IFLScience. Summa kujunes ühelt poolt füüsilistest kahjustustest, mida lennukid kokkupõrgetest said, teisalt aga lennugraafikute ümberkorraldamisest ja reisijatele kompensatsioonide maksmisest.

Ehkki linnud võivad lennukitega võrreldes liiga väikesed ja õrnad tunduda, et õhusõidukitele mingit tõsist kahju teha, on tegelikkus teistsugune: tasub meenutada näiteks 2009. aasta juhtumit US Airwaysi lennuga 1549, kui kokkupõrge hanedega New Yorgis õhku tõusnud reisilennuki mõlemad mootorid rivist välja viis. Inimesed lennukis pääsesid tänu piloot Sully Sullenbergeri osavusele, kes laskus Hudsoni jõele.

„See pani mind mõtlema – järgmisel korral ei pruugi niisugusel juhtumil enam nii õnnelikku lõppu olla,“ ütles CalTechi ja NASA reaktiivlabori JPL teadlane ja drooni loonud tiimi juht Soon-Jo Chung avalduses. Ta märgib, et praegused meetodid, millega linde lennujaamadest ja nende ümbrusest minema aetakse, on mõttetult kallid, ebausaldusväärsed või siis mõlemat. Hetkel kasutatakse lindude peletamiseks mõnel pool treenitud röövlinde, mõnel pool juhivad peletidroone maa pealt puldiga spetsiaalsed töötajad ja mõnel puhul üritatakse lihtsalt lennujaamakeskkonda lindudele ebameeldivaks teha.

Chung lõi käed Imperial College Londoni aeronautikateadlase Aditya Paranjapega, et luua lindude parves liikumise matemaatiline mudel ja välja selgitada, kuidas üksikute lindude reaktsioonid ümbrusele, ohtudele ja parvekaaslaste käitumisele parve kui terviku käitumist mõjutavad. Seejärel programmeeriti algoritm, mis droonile ideaalsed lennutrajektoorid välja arvutab. Sellisel hoolikalt väljamõõdetud marsruudil liikuv droon peaks suutma linde ilma neile viga tegemata maksimaalselt mõjutada lennuväljalt ja selle ümbrusest lahkuma, kusjuures ka parv jääb kokku.

Oma teadustöös, mis ilmus väljaandes IEEE Transactions on Robots, kirjutavad autorid, et nad testisid oma nn lambakoer-drooni Koreas kahel linnuparvel, milles lendasid kaurid ja haigrud. Karjasedroon oli parve eemal hoidmisel edukas, aga katsed suuremate parvedega näitasid, et nende puhul võib olla efektiivsem kasutada mitut drooni.

Ehkki idee ja lahendus näivad efektiivsed, on – nagu paljude veel katsefaasis lahendustega – selleni, mil linde peletavad automaatdroonid kasutusse võetakse, siiski veel ilmsesti päris palju aega.