PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale

1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.

1916-1917 rajati Tallinnas vastrajatud Peeter Suure Merekindluse kaitsekasarmu (ehk hilisema Patarei vangla) kõrvale lennusadam koos vesilennukite angaaridega. Enne seda olid vesilennukid maandunud pigem Pirita jõe suudmesse. 1940. aastani oli see Eesti kaitseväe käsutuses, seejärel nõukogude armee käes. Nüüd on Lennusadam avatud muuseumina.

Nähtavasti juba 1917. aastal kasutati sõjalennukite maandumiseks Lasnamäel olnud muruplatsi, mis jäi kasutusele Eesti kaitsevägede aerodroomina, 1920. aastatel maandus sinna ka Helsingi-vahet lennanud lennufirma Aeronaut, aastail 1932-1934 Poola LOT. Toona piisas lennukitele maandumiseks küll murukattest. Sellest ida poole rajatud hoovõturadu kasutasid Nõukogude ajal sõjalennukid Mig-19, muruplats jäi aga ALMAVÜ käsutusse. Täna paistab seal laiuvat tühermaa.

Kui Aeronaut 1928. aastaks pankrotistus, jätkusid Helsingi-lennud Soome lennukompanii Aero vesilennukitega, mis nähtavasti esialgu maandusid Ülemiste järve põhjatipus oleva silla juurde.

1928. aastal alustas Berliin-Tallinn-Leningrad lende saksa-nõukogude ühisfirma Deruluft, mis kasutas selleks esialgu Iru ehk Nehatu lennuvälja. 1936. aastal nende lennud küll lõppesid.

Suurem tühermaa Dvigateli tehase taga oli eralennuväljana kasutusel juba 1920. aastatest, kuid ametlikult avati see praegusel kohal 1936. aasta 20. septembril Ida-Euroopa ühe suurima lennujaamana, mida toona kutsuti Ülemiste lennuväljaks. Vesilennukid said maanduda otse lennujaama vastas asunud silla äärde, maapealsed lennurajad moodustasid aga kolmnurga, mis võimaldas teistel lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas.

1940. aastal lõpetas rahvusvaheline lennuväli töö ja järgmised pool
sajandit (vaheajaga küll 1941-1944) kasutati lennuvälja vaid NSV Liidu
sisestel lendudel. Enne 1980. aastat sai lennuväli küll oluliselt
pikemad hoovõturajad. Täna kannab tugevasti ümber ehitatud Tallinna
rahvusvaheline lennujaam Lennart Meri nime.