Edetabel: Kõige ohtlikumad lennuväljad, kus piloodile eksimuseks ruumi ei jäeta
Seekordne edetabel sisaldab kümmet eriti ohtlikku lennuvälja, allikaks www.wonderslist.com. Paraku peame lisama veel terve rea sama keerulise lähenemisega lennuvälju ja kirsiks tordi peal on veel eriti kummaline lennuväli Uus-Meremaalt.
10. Saba lennuväli, paikneb 1963. aastast samanimelisel pisikesel saarekesel Kariibi meres, Hollandi võimu all, kus on lühim maandumisrada maailmas. Lennukid maanduvad 400 meetri pikkusele hoovõturajale neli korda päevas. Kes pidama ei saa, kukub üle kalju alla.
9. Toncontini lennuväli Tegucigalpas Hondurases. Mõni allikas peab seda lausa ohtlikkuselt teiseks lennuväljaks maailmas, siinses edetabelis on ta üheksas. Maandumis- ja hoovõturada on küll 2163 m pikk, aga sellele lähenemine on üks keerukamaid ettevõtmisi maailmas.
8. LaGuardia lennuväli New Yorgis, USA-s. Suuruselt kolmas lennuväli, mis seda suurlinna teenindab. Kasutas lennuvälja mullu 31,4 miljonit inimest, aga lennuväli on juba ammu ajast maha jäänud ja lähemal ajal läheb täielikule ümberehitusele.
6. Wellingtoni rahvusvaheline Uus-Meremaal. Seda lennuvälja kasutab aastas 5,4 miljonit inimest, maandumis- ja hoovõturaja pikkuseks 2081 meetrit. Cooki väina kohalt kerkivad tugevad tuuleiilid raputavad lennukeid maandumisel kõvasti.
5. Kai Taki lennuväli teenindas Hongkongi rahvusvahelisi lende 1925-1998, tänaseks on see lennuväli küll suletud ja asemele tehti kruiisilaevade terminal. Maandumine üle mäetippude ja kõrghoonete oli pilootidele paras katsumus.
4. Mõistagi Lukla. Pisike lennuväli Nepaalis Mount Everesti jalamil, mille kaudu alpinistid oma suurimat katsumust alustavad. 527-meetrine maandumisrada 2845 meetri kõrgusel tähendab ohtu, et lennuk võib lõpetada kaljuseinas.
3. Antarktika jääväljad. Kuigi ruumi on küll, on jääle maandumine üsna libe ettevõtmine. Nimekiri Antarktika lennuväljadest on küll 39 liurada pikk, ehk siin me võtame nad vormiliselt üheks kokku. Esile tõstaks lõunanabal paiknevat Jack F. Pauluse lennuvälja Amundsen-Scotti baasis, kus suured transpordilennukid laskuvad suuskadele.
2. Printsess Juliana lennuväli St. Maartenil (Hollandi Antillides) avati 1944, toona veel kroonprintsess Juliana poolt. Aastas 1,7 miljonit reisijat. Eksootiliseks teeb laskumise seal see, et vahetult enne maandumisrada on päevitajate päikeserand.
1. Paro lennuväli Bhutanis, Himaalaja mägedes, ise 2235 meetrit üle merepinna, asub see 5500-meetriste mäeahelike keskel ja piloodile on seal maandumine tõsine väljakutse. Hoovõturaja pikkus 1964 m.
Mõistagi on sellistest edetabelitest olulisi kohti puudu.
Ajakiri Popular Mechanics alustab Gibraltari lennuväljast, mille 1680-meetrine maandumisrada paratamatult lõikab poolsaare läbi ja maandumiseks tuleb ristuv autotransport tõkkepuude taha seisma panna.
Futenma merejalavebaasi lennuväli Okinawal on koht, mida USA õhujõud enda jaoks kõige keerulisemaks (ja ilmselt ka sõjaliselt ohtlikuks) peab. Asustus on liiga lähedal, lende on ka liiga palju.
Damaskuse rahvusvaheline lennuväli ehk nii hirmus koht ei olekski, kui selle ümber vihane kodusõda ei käiks. Sealses taevas näebki pigem sõja- kui reisilennukeid.
Madeira lennuväli samanimelisel Portugali saarel on eriti reeturlik, sest osa maandumisrajast on ehitatud merre, tuginedes postidel, ja üle selle serva on kerge ka merre kukkuda.
Barra lennuväli Šotimaal on napilt üle merepinna ja maanduda saab seal ainult mõõna ajal, tõusu ajal loksub maandumisrajal vesi.
Lõpetuseks veel Gisborne lennuväli Uus-Meremaal, üks vähestest lennuväljadest maailmas, mille hoovõturajaga ristub tihedalt kasutatav raudteeliin.
