Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu sõjakate saarlaste karistuseks ehitatud linnusest
Pärast muistset vabadusvõitlust säilitasid saarlased suures osas oma senise iseseisvuse. Nende tollast staatust võib võrrelda Eesti olukorraga 1939. aastal pärast baaside lepingu sõlmimist.
Alles 13. sajandi lõpus ehitasid orduvendadest sakslased Pöidesse esimese kivilinnuse. Just selle kindluse põletasid saarlased maha 1345. aastal jüriöö ülestõusu ajal. Pöide kiriku kõrval asunud kunagise kindluse välja kaevatud vundament on täna huvilistele eksponeeritud.
Pärast jüriöö mässu saabus Saaremaa priiusele lõpp. Tänase Orissaare külje alla ehitas ordu foogtkonna uue keskusena mereäärse Maasi linnuse. Esialgu oli linnust puust, hiljem rajati kivist kants. Selle kindluse eesmärgiks oli saarlaste kontrolli alla saamine. Nii ristisid kohalikud uue võimukantsi karistuslinnuseks.
Linnust ümbritses vallikraav, millega omakorda olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknevat kalatiiki.
Maasilinn püsis kuni Liivi sõjani. 1564. aastal linnuse endale saanud taanlased purustasid Maasilinna kaks aastat hiljem. Üsna pea linnus taastati. Kahel korral vallutasid linnuse rootslased, mõlemal korral sai Maasilinnast nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti nelinurkse ringmüüriga kaitstud linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku. Sellest ajast on linnus varemetes seisnud.
Teati, et suure varemetekuhja all on säilinud linnuse esimene korrus. Seda suurem oli aga üllatus, kui paari aasta eest kaevasid arheoloogid välja hoone värava, osa välisseinast ja peaaegu terviklikult säilinud linnuse teise korruse. Isegi osa kolmanda korruse ruume oli õhkimise üle elanud.
Maasilinna varemed on täna turistidele avatud. Käia saab võlvitud siseruumides. Varemed on kaetud katusega ja paremate päevade saabudes on kavas hoonet ümbritseva varemetevalli lahti kaevamist jätkata.
