Estlandi blogi: "No kurat, on ikka aasta..."
Kuna õiget ettekujutust sellest alast polnud, siis alustasime kalda äärte kammimisega, kümmekond minutit loopimist ühe koha peal, siis mootorile hääled sisse ja kaks- kolmsada meetrit edasi. Sedasi sai kaks tundi ringi põristatud, kuid mida polnud oli kala, mitte ühtegi togimist ega järgi ujumist. Mõtlesime juba, et oleme seekord asukoha valikuga korralikult mööda pannud ja kaalusime isegi mõnda tuttavamasse soppi ümber kolida, kuid kuna kellaaeg hakkas juba seitse saama, siis matsime selle plaani maha. Panime aga jälle mootorile hääled sisse ja suundusime järgmise platsi peale.
Esimene vise ja oligi kala taga, natuke madistamist ja 2,8 kg poiss oli paadis. Minu miinimum eesmärk oli sellega täidetud, sest plaanisingi ühe kala grillimiseks kaasa võtta. Kristol käisid aga neelud korraliku kalasupi järele. Lubasin küll lahkelt peale fileerimist pea ja selgroo talle anda, kuid loodetud tänuavaldusi mulle osaks ei langenud. Vaevalt paar minutit hiljem oli ka Kristol 1,2 kg supikala paadis. Sõitsime natuke ülespoole ja lasime end sama koha peal uuesti triivi. Algul tuli paar 1,5-2 kg vahel haugipoissi, kuid umbes poole triivi peal tundsin, et lanti haaranud kala ei taha kohe üldse pinda tulla. Natuke väsitamist ja igati korralik 3,8-ne haugimürakas siputas paadi põhjas. Järgmised viis minutit pidin kuulama Kristo soigumist, et kuidas ikka sulle need ilusad kalad otsa juhtuvad. Et veel õli tulle valada, lubasin järgmise triiviga 5 kg-se välja võtta.
Poole maa peale jõudes oli mul jällegi ritv lookas ja sidurikärin lahti. Seekord õnnestus paati tõmmata 4,33kg-ne koll.
Loe blogi täispikkuses siit.
