Täna 35 aastat tagasi: Briti allveelaev uputas Argentina ristleja ARA General Belgrano

Hukkunud meeskonnaliikmete omaksed on endiselt leinas ja siin pole isegi tähtsust, kes tegelikult Falklandi sõja Argentina ja Suurbritannia vahel 1982. aastal vallandas. 2. mail 1982 tabasid Briti tuumaallveelaevalt HMS Conqueror (Briti mereväe teenistuses aastail 1971-1990) lastud torpeedod Argentina laevastiku kergeristlejat ARA General Belgrano ja uputasid selle koos 323 mehega.

Falklandi ehk Malviinide sõjas, mille vallandas toonane Argentina hunta 2. aprillil 1982 ja mis kestis kokku kaks kuud, ühe nädala ja viis päeva, hukkus kokku 255 Briti ja 649 Argentina sõjaväelast.

• Merelahinguis läks põhja Briti poolel kaks hävitajat-destroierit, kaks fregatti, kaks maabumisalust ja üks konteneinerlaev.
• Argentina mereväe kaotuseks olid üks ristleja, üks allveelaev, neli kaubaalust, kaks patrullpaati ja üks kalatraaleriks maskeerunud spioonilaev.

Lisaks kaotasid britid sõjas 24 helikopterit, kümme hävitajat ning ühe pommitaja (mis interneeriti Brasiilias), argentiinlased kaotasid aga 25 helikopterit, 35 hävitajat, kaks pommitajat, neli kaubalennukit, 25 luure- ja üheksa relvastatud treeninglennukit.

Sõda lõppes Suurbritannia täieliku võiduga.

Argentina hunta, mis oli haaranud Jorge Rafael Videla juhtimisel võimu 1976. aastal, kaotas igasuguse autoriteedi ja selle viimane liider Reynaldo Bignone pidi 1983. aastal võimust loobuma. Sõja ajal oli presidendiks Leopoldo Galtieri, Briti peaministriks oli sel ajal Margaret Thatcher.

USA viimane maailmasõja laev

Lisaks sellele, et ARA General Belgrano oli Argentina laevastiku võimsamaid aluseid (neil oli ka lennukikandja, mis aga püsis enamiku ajast sadamas), oli tegemist üsna kuulsusrikka alusega.

12 242-tonnise veeväljasurvega sõjalaev oli valminud Brooklyn-klassi ristlejana USS Phoenix (CL-46) USA laevastiku jaoks 1938. aastal ja tegemist oli viimase Teise maailmasõja aegse USA sõjalaevaga, mis veel tegevteenistuses püsis.

Sõjaaegsete kangelastegude (enamasti Vaiksel ookeanil) järel kanti laev maha 1946. aastal, müüdi 1951. aastal Argentinale, esmalt ristiti ta ümber nimega Diecisiete de Octubre (17. Oktoober, tähistades 1945. aasta päeva, mil hilisem president Juan Domingo Peron vangistusest vabaks lasti), 1956. aastal aga nimega ARA General Belgrano, meenutades ühte riigi rajajat ja Esimese Hunta liiget Manuel Belgranot (elas 1770-1820).

General Belgrano hukkumise päev on Argentinas leinapäev, on ka neid, kes süüdistavad Margaret Thatcherit sõjakurjategijaks, kuigi vallandas selle sõja siiski ennast suurriigiks pidanud ja isegi tuumarelvi välja töötanud Argentina. Tsiviilelanikke sai Argentina poolel surma vaid kolm.

Laeva vrakk on kuulutatud hauapaigaks, sarnaselt meie Estonia vrakiga.